Statistikaameti teatel kallines tarbijakorv juulis aastaga 3,5%. Eestis oli hinnakasv märksa kiirem kui euroalal keskmiselt (2,1%), aga ka võrreldes Läti ja Leeduga (vastavalt 2,7% ja 2,1%).
Ligi pool hinnakasvust tulenes mootorikütuste 18% ja elektri 17% kallinemisest. Toiduainete hinnakasv (v.a alkohol ja tubakas) aeglustus 1,7%ni. Toiduainete hinnakasvu veab jätkuvalt alkohoolsete jookide kallinemine. Kuigi veinihinnad on tänavu tõusnud kõikides Lõuna-Euroopa riikides, on Eestis alkoholi hinda tõstnud ka ettevõtete juurdehindluse suurenemine. Juuni andmetel kallines alkohol ilma maksude mõjuta Eestis 7,5%, aga Euroopa Liidus keskmiselt 1,7%.
Tavapäraselt antakse juulis esialgsed hinnangud põllumajanduse saagikusele, mis kajastuvad maailmaturu hindades. Ebasoodsate ilmaolude tõttu Euroopas võib aiasaaduste ja teraviljade kallinemine põhjustada talvekuudel kiiremat hinnakasvu. Näiteks 2010. ja 2012. aasta talvel kiirendas aiasaaduste kallinemine inflatsiooni rohkem kui 1 protsendipunkti võrra.
Kui toiduained ja energiahinnad kõrvale jätta, kallines ülejäänud tarbijakorv aastaga 1,3%. Teenuste hinnakasv jätkas juulis kiirenemist, kuid seda tasakaalustas mõnevõrra tasuta ühistranspordi kehtestamine (-0,1 protsendipunkti) ja tööstuskaupade laialdased soodusmüügid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.