30. september 2020

Ma olen selle kahekümne aasta jooksul, kui ma olen kohanduva eelarvestamisega töötanud, küsinud kümnetelt tuhandetelt juhtidelt ja finantsinimestelt üle maailma, kui rahul nad eelarvestamisprotsessiga on. Mul pole palju sõrmi vaja, et kokku lugeda, kes ei ole sellega rahulolematu ega iga-aastasest juhtimisrituaalist frustreeritud. Nad ei kaeba ainult sügisese võimlemise üle, vaid kogu selle kahju üle, mida eelarve kogu aasta teeb.

Kuidas on siis ikkagi nii läinud, et kogu selle frustratsiooni taustal on see saja aasta vanune juhtimistehnoloogia ikka veel juhtimise põhialus? Miks seda ikka veel kõigis ärikoolides kogu maailmas õpetatakse? Kuigi aina enam ettevõtteid mässab selle vastu, on kohanduva eelarvestamise kogukond ikka veel väike, kuigi kiiresti kasvav.

Bjarte Bogsnes kirjutab, et tema meelest on peamine põhjus selles, et vaid üksikud näevad ilmselgete probleemide taha. Enamik ei saa aru, et need probleemid on rohkemat kui vaid tüütu sügelus; need on palju tõsisema probleemi sümptomid. Juhtimismõte, mis leiutati 20ndatel parimate kavatsustega aidata ettevõtetel tulemuslikum olla, teeb tänapäeval risti vastupidist. Sellest protsessist on saanud meeskondades ja organisatsioonides takistus parima võimaliku tulemuse saavutamise ees. See on enamat kui vaid tüütu sügelus. See on tõsine ja vahel isegi surmav haigus.

Tulemas koolitus: Beyond Budgeting ehk kohanduva eelarvestamise juhtimismudel

Bjarte on välja toonud kõige tavapärasemad kaebused, mida ta eelarvestamise kohta kuuleb. Kui te kuulute "sügeluse" gruppi, siis loodetavasti aitab kõigi nende koos nägemine teil mitte ainult seda haigust mõista, vaid tekitab teis tahtmise selle vastu midagi ette võtta.

1. Väga aeganõudev protsess. See on tihti esimene. Mida suurem ettevõte on, seda varem peab eelarve tegemisega alustama. Paljudes juba enne suve. Pole ime, et seda nimetatakse aastaeelarveks. See võtab peaaegu kogu aasta!

2. Nõrk seos strateegiaga. Strateegiat ja eelarvet arendatakse tihti täiesti eraldi ja üksteisest isoleeritult.

3. Oletused aeguvad kiiresti. Ainus, mida me Statoilis oma tulevaste naftahindade oletuste kohta kindlalt teadsime, oli see, et need on valed.

4. Sünnitab ebaeetilist käitumist. Tulemuste halvemaks valetamine ja madalamate eesmärkide seadmine, mida eelarveläbirääkimised kaasa toovad, ei ole selline käitumine, mida me oma organisatsioonidesse tahame.

5. Tekitab kontrolliillusiooni. Mida ebakindlam ja dünaamilisem keskkond on, seda mugavam tundub end detailidesse ja komadesse mähkida.

6. Otsuseid tehakse liiga vara. Eelarve sunnib meid tegema liiga palju otsuseid liiga vara. Kui palju sellele, kui palju tollele? Tegelikult mida hiljem me neid teha saame, seda parem. Siis on meil rohkem teavet mitte ainult selle kohta, kas peaksime ütlema ei või jah, vaid ka selle kohta, kas meie võimuses on seda projekti ette võtta.

7. Otsuseid tehakse liiga kõrgelt. Tihtipeale keskendub juhtkond sellele, mida nad paremini mõistavad, juhtides arutelud ja otsused väikestele probleemidele, nagu reisikulud ja telefoniarved.

8. Takistab õigete asjade tegemist. Mõistlikke asju, mida eelarves kirjas pole, ei saa teha, samal ajal aga tehakse teisi asju, mis ei ole nii mõistlikud, vaid seetõttu, et need on eelarves. Kuluta või kaota.

9. Maailm lõpeb 31. detsembril. Lühinägelik kalendrifookus viib rumala käitumise ja tegevusteni, nagu akordioniprognoosimine. Prognoosimise ajahorisont muutub aastas aina lühemaks, muutudes äkitselt jälle 12 kuuks, sest taas on eelarve tegemise aeg.

10. Sobimatu keel tulemuslikkuse hindamiseks. Hea tulemus kui "eelarvenumbri täitmine" on kitsas, mehaaniline ja tihti täiesti eksitav viis, kuidas tulemust määratleda.

Loe see nimekiri uuesti läbi ja otsi metsa, mitte ainult puid. Pilt on üpris hirmuäratav. Loodetavasti saate aru, et asi on enamas kui ainult eelarves. Eelarve õhkulaskmine on vajalik, aga mitte piisav. Probleeme ja tegevust jagub, nii eestvedamises kui ka juhtimisprotsessides.

Selline oli halb uudis. Hea uudis on, et selle vastu on tõhusat ravi. Seda on palju aastaid proovitud, testitud ja arendatud. Seda nimetatakse kohanduvaks eelarvestamiseks.

Allikas: prevero.com