eelarve

Pandeemiast tingitud majanduslik ebakindlus on tekitanud uue huvi finantskirjaoskuse parandamise vastu kogu Euroopas. Euroopa ühe suurima krediidihaldusteenuseid pakkuva ettevõtte, Intrumi uuringu kohaselt on Eesti tarbijate finantskirjaoskus Euroopas esirinnas.

Aastaks 2020 oli Euroopa Liidu strateegiline eesmärk, et liikmesriikide uurimis- ja arendustegevuste investeeringute tase peab olema 3% SKPst. Vabariigi valitsus kinnitas eelmisel aastal, et teadusrahastus tõuseb 2021. aastal 1 protsendini, mis tähendab, et erasektorilt oodatavaks panuseks on 2%. Sellest tekkis IT-ettevõtjate seas toimunud aruteludes ka koondnimetus „2% klubi“.

Sotsiaalkaitse on endiselt riigieelarvete peamine kuluartikkel, kuid juba enne pandeemia algust ületasid Leedu tervisekulutused protsentides vastavat kuluartiklit Lätis ja Eestis, kus eelistati kulutamist haridusele. Ukraina kulutab märkimisväärse osa eelarvest avalikule korrale ja riigikaitsele.

Lähinädalatel riigikokku viidava lisaeelarvekava lõplik suurus pole teada, aga jääb vahemikku 500–700 miljonit eurot.

Selleaastasel Finantskonverentsil teeb ettekande PPA peadirektori asetäitja arenduse alal Krista Aas, kes räägib kokkuhoiupoliitikast riigisektoris ning tegevuspõhisest eelarvestamisest.

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu arutas 2021. aasta riigieelarve üle ning leidis, et eelarvesse on kavandatud mitmeid positiivseid samme, kuid paljud valikud on murettekitavad.