Kuidas koostada 2027. aastaks realistlik AI-kulude eelarve? 8 sammu ja 8 mõõdikut
Paljud organisatsioonid käsitlevad AI-kulusid samamoodi nagu tarkvaralitsentside uuendamist. Tegelikult võib selline lähenemine järgmise aasta eelarvet koostades viia oluliste möödalaskmisteni, sest AI-kulud muutuvad üha enam kasutuspõhisteks.
AI-kulud käituvad pigem nagu kommunaalkulud: need sõltuvad otseselt sellest, kui aktiivselt töötajad tehisaru kasutavad ning kui ulatuslikult on kasutusele võetud autonoomsed AI-agendid. Kuidas koostada 2027. aastaks realistlik AI-kulude eelarve olukorras, kus senise kulutaseme peale lihtsalt kasvuprotsendi lisamisest ei piisa?
Erakapitali omanduses olevate ettevõtete finantsjuhte nõustav ettevõte Accordion pakub selleks kaheksast sammust koosnevat eelarvestamisprotsessi ning 6+2 mõõdikut, mille abil hinnata, kas tehisarule tehtavad kulutused loovad ka tegelikku väärtust.
AI-eelarvet ei tohiks määrata eelmise aasta kulude põhjal. Esmalt tuleb võrrelda ettevõtte AI-kasutuse taset sektori keskmisega. Kui ettevõte jääb konkurentidest maha, tuleb eelarves ette näha eraldi „järelejõudmisinvesteering". Kui ollakse juba eesrinnas, tuleks keskenduda lahenduste konsolideerimisele ja konkurentsieelise kaitsmisele.
Eesti finantsjuhtidega koostööd tehes näen üha enam, et tehisaru ei ole nende töös enam kauge tulevikuteema. Lühikese ajaga on sellest saanud võimekas abiline andmete kontrollimisel, analüüsimisel ning korduvate, ent täpsust nõudvate ülesannete täitmisel. Teisisõnu on tehisintellekt jõudnud otse finantsjuhi senise töö keskmesse ja võtnud üle osa ülesannetest, mille järgi on tema väärtust ettevõttes pikka aega hinnatud.
Eesti riiklik eesmärk tõsta tootlikkus 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest eeldab lisaks ka töötajate sotsiaalsete ja koostööoskuste parandamist, rõhutab Arenguseire Keskus värskes lühiraportis.
Sel nädalal 19 miljoni euro väärtuses võlakirjade pakkumist alustanud Lords LB Asset Managementi investeerimisettevõtte Tewox äritegevuse aluseks on Leedus ja Poolas tegutsevad kaubandusobjektid. Ettevõtte juht Paulius Nevinskas selgitab, miks peetakse kaubandusparke Euroopa turgudel, eelkõige Poolas, praegu üheks vastupidavaimaks ärikinnisvarasegmendiks ning millele peaksid investorid tähelepanu pöörama.