Paljud organisatsioonid käsitlevad AI-kulusid samamoodi nagu tarkvaralitsentside uuendamist. Tegelikult võib selline lähenemine järgmise aasta eelarvet koostades viia oluliste möödalaskmisteni, sest AI-kulud muutuvad üha enam kasutuspõhisteks.
Tellijana saad artiklit lugedes teada:
- milliste sammudega saab finantsjuht koostada 2027. aastaks AI-kulude eelarve nii, et kasutuspõhised kulud ei lööks hiljem plaani segi;
- millised 6+2 mõõdikut aitavad hinnata, kas AI-le kuluv raha kasvatab päriselt EBITDA-t, tootlikkust ja ettevõtte väärtust.
(2 punkti)
AI-kulud käituvad pigem nagu kommunaalkulud: need sõltuvad otseselt sellest, kui aktiivselt töötajad tehisaru kasutavad ning kui ulatuslikult on kasutusele võetud autonoomsed AI-agendid. Kuidas koostada 2027. aastaks realistlik AI-kulude eelarve olukorras, kus senise kulutaseme peale lihtsalt kasvuprotsendi lisamisest ei piisa?
Erakapitali omanduses olevate ettevõtete finantsjuhte nõustav ettevõte Accordion pakub selleks kaheksast sammust koosnevat eelarvestamisprotsessi ning 6+2 mõõdikut, mille abil hinnata, kas tehisarule tehtavad kulutused loovad ka tegelikku väärtust.
8 sammu AI-kulude eelarvestamiseks
1. Vaata enne eelarvestamist oma sektori seisu
AI-eelarvet ei tohiks määrata eelmise aasta kulude põhjal. Esmalt tuleb võrrelda ettevõtte AI-kasutuse taset sektori keskmisega. Kui ettevõte jääb konkurentidest maha, tuleb eelarves ette näha eraldi „järelejõudmisinvesteering". Kui ollakse juba eesrinnas, tuleks keskenduda lahenduste konsolideerimisele ja konkurentsieelise kaitsmisele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti finantsjuhtidega koostööd tehes näen üha enam, et tehisaru ei ole nende töös enam kauge tulevikuteema. Lühikese ajaga on sellest saanud võimekas abiline andmete kontrollimisel, analüüsimisel ning korduvate, ent täpsust nõudvate ülesannete täitmisel. Teisisõnu on tehisintellekt jõudnud otse finantsjuhi senise töö keskmesse ja võtnud üle osa ülesannetest, mille järgi on tema väärtust ettevõttes pikka aega hinnatud.
Eesti riiklik eesmärk tõsta tootlikkus 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest eeldab lisaks ka töötajate sotsiaalsete ja koostööoskuste parandamist, rõhutab Arenguseire Keskus värskes lühiraportis.
Lords LB Asset Managementi hallatav ja fondiosakuid avalikult pakkuv Baltic Core Property Fund kavandab ärihoonete Artery ning K29 omandamist vastavalt 6- ja 7-protsendilise tootlusega. Fondijuht Marius Žemaitis selgitab, mida see investori jaoks tähendab ja kuidas pannakse paika objektide ostuhind.