Rahandusministeerium langetas majandusprognoosi

Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon 2018. aastal on tugev ning prognoositav ülejääk ulatub 0,8 protsendini SKP-st. Võrreldes seniste ootustega panustavad positiivselt maksulaekumised ning ka kohalike omavalitsuste eelarve seis on paranenud.

Keskmine palk kasvab mulluse 1221 euroga võrreldes sel aastal 1307 euroni ja järgmisel aastal 1385 euroni. Keskmise palga reaalkasv, mis arvestab hinnatõusu mõju, on tänavu 3,6 protsenti ja järgmisel aastal 3,1 protsenti. Palgatulu kasv on ministeeriumi hinnangul suures plaanis kooskõlas majanduskasvuga.

Töötajate arvu kasv jätkub nii sel kui ka järgmisel aastal. Töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on jõudnud rekordiliselt kõrgele tasemele. Kuigi tööealise rahvastiku kahanemist on seni aidanud kompenseerida inimeste aktiivsuse tõus, hakkab tööturu arenguid üha enam mõjutama 1990ndatel vähenenud sündimus ning hõivatute arv hakkab paari aasta pärast vähenema.

Tööpuuduse määraks prognoosib rahandusministeerium tänavu 5,7 protsenti, mis peaks järgmisel aastal tõusma 6 protsendini. Töövõimereformi mõjudeta võiks järgmisel aastal oodata tööpuuduse langust.

Tarbijahinnad kasvavad tänavu 3,3 protsenti. Hinnatõusu veavad suurenenud energiahinnad, kuid oma osa on ka palgakasvu tõttu kallinevatel teenustel ja maksumuudatustel. Järgmisest suvest alates hinnatõus pidurdub, kuna energiahindade mõju taandub ja maksumeetmete mõju väheneb. 2021–2022 aastaks aeglustub hinnatõus 2 protsendini.

Vaata Eesti peamisi majandusnäitajaid ja -prognoose siit.