FinanceEstonia: ligipääs inimeste laenuandmetele vähendaks makseraskustesse sattumise riski

Inimeste tervikliku finantsinformatsiooni kättesaadavus suurendaks turuosaliste sõnul konkurentsi, vähendaks bürokraatiat ja looks pinnase soodsamaks hinnastamiseks. „Lisaks väheneks inimeste arv, kes oma maksevõimet üle hindavad ja kohustuste tasumisega hätta jäävad,” tõi Vaik näite finantsinformatsiooni platvormi vajalikkusest. Lisaks võimaldaks säärane platvorm piirata lõhki laenanud isikutele lisakoormiste panemist. „Usaldusväärsete laenuandmete jagamise platvorm(id) aitaks inimestel vältida võlakeeristesse sattumist, mis pikas perspektiivis parandaks inimeste elujärge ning aitaks krediteerijatel ulatuslikumalt rakendada vastutustundliku laenamise põhimõtteid,” lisas FinanceEstonia liikme Creditinfo Eesti tegevjuht Ege Metsandi.

Bigbank grupi kliendisuhete valdkonna juht Martin Länts lisab, et sarnased platvormid on olemas teiste riikide kõrval ka näiteks meie naaberriikides Rootsis, Soomes ja Lätis. „Meie nägemusel annaks andmete jagamise platvormid ka riigile hea võimaluse seada selgeid piire lubatud laenukoormuse osas ning klientidel puudub sellisel juhul võimalus krediidiandjat petta. Kui andmed on platvormi kaudu ligipääsetavad ja regulaator teeb järelvalvet selle üle, kas kõik kohustused sinna ikkagi õigel ajal saadetakse, puudub kliendil oma andmete varjamiseks kujundlikult võimalus jätta pangale üks pangakonto väljavõte esitamata. Samal ajal, teeb see kliendile kogu protsessi oluliselt sujuvamaks, sest pole vaja teha muud, kui anda nõusolek oma andmete kontrollimiseks,” selgitas Länts.

FinanceEstonia juhatuse esimehe Andrus Alberi sõnul parandab andmete jagamine ka võitlust pettustega, mille tulemusel väheneks politsei ja kohtute halduskoormus. „Näiteks ei saaks petturid võtta ühe päevaga 20 laenu ja siis Austraaliasse põgeneda,” tõi Alber näite. Samuti väheneks platvormi kasutavatel pankadel vajadus tungida inimeste delikaatsetesse isikuandmetesse, mida kontoväljavõtte nõudmisel tehakse täna oluliselt rohkem kui siis, kui oleks kättesaadav vaid laenuandmete koondinfo. Lisaks tõi Alber välja, et Eesti on üks väheseid riike, kus laenuandjatel puudub ligipääs inimeste terviklikule finantsinformatsioonile.

Esimesed sellist terviklikku finantsinformatsiooni vahendavad platvormid on tegelikult Eestis juba ka asutatud. Praegu tuleb aga tõdeda, et huvi nende kaudu iga päev informatsiooni vahetada on madal. Paraku saavad laenukohustuste andmevahetusplatvormid turuosalistele pakkuda lisaväärtust vaid siis, kui enamus turust on kaetud. „Suuremad krediiditoodete pakkujad lähtuvad analüüsil oma olemasoleva suure kliendibaasi infost ja väiksematel pole mõtet andmeid jagada, kui enamik krediiditurust jääb kõrvale. Vaid otsene seaduslik nõue jagada informatsiooni kliendi olemasolevatest laenukohustustest paneks vastavaid asutusi konkreetseid samme ette võtma,” lisas Metsandi.

Hiljutised arengud on siiski pannud jää vaikselt liikuma ja andmekaitse üldmääruse kaudu on inimesed taas oma finants- ja laenukäitumisest tekkinud andmete omanikuks saanud. Praktikas tähendab see seda, et inimestel on võimalik oma andmed koondada ja vajadusel teistele osapooltele kättesaadavaks teha. „Kuna usaldusväärne, laialdane, ligipääsetav, ja terviklik informatsioon peaks olema kõigi finantsettevõtete huvi, võib see olla peagi andmekogusid avava lahenduse alguseks,” avaldas Vaik tulevikku silmas pidades lootust.