- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,5%7 679,64
- DOW 301,06%53 320,97
- Nasdaq 0,45%26 183,65
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,58
- OMX Baltic0,04%314,57
- OMX Riga−0,29%942,05
- OMX Tallinn−0,02%2 147,37
- OMX Vilnius0,14%1 508,78
- S&P 5000,5%7 679,64
- DOW 301,06%53 320,97
- Nasdaq 0,45%26 183,65
- FTSE 1000,64%10 816,56
- Nikkei 225−0,3%66 016,36
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Spetsialistid: pensionisambaid ei tohi mingil juhul lammutada
„Lugedes viimase aja artikleid ja teise samba kriitikat, on see olnud kahetasandiline. Esiteks on räägitud sellest, et finantsturud ei suuda lüüa majanduskasvu ehk esimese pensionisamba kasvu. Mis tähendab, et teine sammas ei saa näidata paremat tootlust kui esimene sammas,“ rääkis rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid Äripäeva raadiosaates „Finantsuudised fookuses“.
Lillelaid selle kriitikaga ei nõustu, sest viimased pool sajandit näitavad, et võlakirjaturud kasvavad samas tempos majanduskasvuga ja aktsiaturud kiiremini. „Tegelikult on kogumispensionil potentsiaal näidata head tootlust. Nõustuda saab aga sellega, et teise samba tootlus pole olnud ootuspärane ja jääb natuke alla ka meie ootustele,“ lausu Lillelaid.
Luminor Pensions Estonia ASi juhatuse esimehe Angelika Tageli sõnul on fondid erinevad ja nii mõnegi tootlus on juba ületanud majanduskasvu. Kuna aga fondid hajutavad raha erinevate varaklasside vahel, ei saa nende tootlust Tageli sõnul võrrelda aktsiaturgudega. „Kui võtta näiteks Dow Jones ja võrrelda seda Eesti keskmise pensionifondide tootlusega, siis see ei olegi õige – me võrdleme pirne ja õunu,” lausus Tagel.
Riik seab fondidele selge eesmärgi
Kuigi riigi seisukohalt on teine sammas Lillelaiu kinnitusel vajalik, siis igal tingimusel see ennast ikkagi ei õigusta. „Kogumine kogumise pärast ja riigi raha sinna panemine ei ole alati mõistlik. Teise samba tootlus peaks ikkagi ületama seatud eesmärke,“ märkis Lillelaid. „Kindlasti me ei toeta teise samba kinnipanekut, aga näeme, et valukohti on võimalik süsteemis parandada ja muuta teine sammas ka riigi jaoks kasulikuks,“ lisas ta.
Et utsitada fondijuhte suuremat tootlust näitama, on riik kavandanud mitu muudatust. Nende tulemusena peaks teise samba fondide keskmine valitsemistasu vähenema praeguselt 1 protsendilt järgmise aasta teises pooles 0,6 protsendini. Kuna fondivalitsejad on Lillelaiu kinnitusel aga kurtnud, et neil ei jätku motivatsiooni edaspidi head tootlust näidata, on vastukaaluks sisse toodud edukustasu süsteem. „Kui fondid suudavad tootlusega lüüa riigi seatud eesmärki, milleks on majanduskasvu ehk sotsiaalmaksu laekumise kasvu ületamine, siis neil on õigus võtta edukustasu,“ selgitas Lillelaid.
Fondijuhtide hinnangul liiga segane
Fondivalitsejate hinnangul muudetakse tasude arvutamise süsteem liiga keeruliseks. Tageli hinnangul pole ka päris õige seada fondidele eesmärk, mis sõltub sellest, kui palju palgad kasvavad ja riik sotsiaalmaksu juurde saab. „Tavaliselt võrreldakse tulemusi sellega, mis toimub turgudel, mitte sellega, mis toimub maksulaekumises. Ma saan riigist aru, et meid pannakse konkurentsitingimustesse mitte ainult omavahel, vaid ka esimese sambaga. Küsimus on aga selles, et meie fondivalitsejana ei saa mõjutada seda, kuidas palgad kasvavad,“ selgitas Tagel, kelle sõnul peaks riik vaatama pensionisüsteemi tervikuna.
Lillelaiu sõnul on teine sammas riikliku pensionikindlustuse oluline osa, kuna sinna suunatakse osa sotsiaalmaksu laekumisest. „Avalikkuse huvi selle vastu on väga suur. Ma ei nõustu, et vaatame igat sammast eraldi – tänu edukustasule toomegi sisse süsteemse võrdluse ehk kuidas süsteemi rohkem võrdsust tuua,“ kaitses Lillelaid riigi plaani.
Tööandjapension ootab poliitilist tahet
Kokkuvõttes on aga mõlemad spetsialistid ühel meelel, et kogumispensioni süsteemi peaks raha juurde tooma.
Hetkel kuum
Tageli sõnul on süsteemi suur puudus alarahastatus ja seetõttu pole meil muud valikut, kui koguda pensioniks rohkem. „Vaatasin paavsti külastuse valguses, et isegi Vatikanis ei jääda lootma kõrgematele jõududele, vaid seal on olemas pensionifond, kuhu investeeritakse 26% igakuisest palgast,” rääkis Tagel.
Ta tõi näiteks, et kui vabatahtlik kogumispension ehk kolmas sammas oleks 15 aasta eest hoo sisse saanud, oleks seal kindlasti kaks korda rohkem raha kui tänase teise samba neli miljardit eurot.
Üks võimalus oleks Tageli sõnul tööandjapension, mis mujal Lääne-Euroopa riikides kenasti toimib.
Kuigi riik on tööandjapensioniks kõik vormilised võimalused loonud, pole Lillelaiu sõnul motiveerivat sotsiaalmaksusoodustust, mida ettevõtjad ootavad. „See on suuresti poliitilise otsustamise küsimus ja siin on keeruline kommenteerida, kas või millal see tulla võiks,“ märkis Lillelaid. Selleks, et tööandjapensioniga saaks kaetud suurem osa töötajatest, tuleks Lillelaiu sõnul muuta see vähemalt pooleldi kohustuslikuks.
Tageli kinnitusel näitas Luminori mullu läbi viidud uuring, et maksusoodustust oleks kindlasti vaja. „Eesti suurust ja demograafilist olukorda arvestades on see ainumõistlik lahendus. Sellest võidaksid kõik ja ka riik ei kaotaks midagi. Näiteks ka Lätis ja Leedus on süsteem tööandjale oluliselt soodsam,“ kinnitas Tagel.
Muudatustega ei tohiks rutata
Rahandusministeeriumis on Lillelaiu sõnul olnud lisaks tööandjapensionile laual veel mitu ettepanekut, kuidas süsteemi raha juurde tuua. Näiteks lubada inimestel vabatahtlikult teise sambasse raha juurde koguda või luua isiklikke investeerimiskontosid, mille kaudu omal käel investeerida ja seda pensionieas kasutades maksusoodustust saada.
Tagel oli aga seda meelt, et probleem puudutab eelkõige väiksema sissetulekuga inimesi, kes tõenäoliselt vabatahtlikult koguma ei hakka. Neid aitaks siiski kõige enam edasi tööandjapension, arvas Tagel.
Tageli sõnul on riik teinud süsteemi muutmisel ka häid samme, näiteks andnud fondidele võimaluse paindlikumalt investeerida. Kuid muudatusi ei tohiks teha üle aasta ja mõelda tuleks pikemalt ette kui neli aastat. „Võib-olla oleks ka mõistlik oodata ära eelmise muudatuse mõju, sest need ei tule välja ühe-kahe aastaga. Seejärel saab teha uusi otsuseid,“ lausus ta.
Kuula saadet siit:
Seotud lood
„Finantsuudised fookuses“ teises saates lahkame viimasel ajal taas palju kirgi kütnud pensioniteemat.
Võlakirjade märkimine on lõppenud!
Lords LB Asset Managementi hallatava investeerimisettevõtte Tewox võlakirjade pakkumise lõpuni on jäänud kolm päeva. Balti riikide investorid saavad investeerida 220 miljoni euro väärtuses jaemüügikinnisvaraportfelli haldava ettevõtte võlakirjadesse kuni 14. augustini.
Enimloetud
2
3
5
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele