Autor: Finantsuudised.ee • 16. oktoober 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Investorid vaatavad tegelikku olukorda, majandusnäitajaid ning seda, mis on ära tehtud mitteresidentide hulga vähendamiseks pangantusturul,“ nentis ta. „Seega arvan, et praegusetel skandaalidel ei ole pikka mõju,“ rääkis Mengailis.

Mis on Balti regioonis ja täpsemalt Eestis äri tegemisel kõige suuremad väljakutsed? Kuidas neid ületada?

Ma arvan, et Eesti on olnud küllaltki edukas, seda eriti 2008. aasta finantskriisist läbi tulemisel ja uute reformide juurutamisel, vähendades seejuures ettevõtete administratiivset koormust nind kindlustades selge ja atraktiivse maksukeskkonna.

Üks väljakutse, mis iga ettevõtja ees Eestis seisab, on küllaltki väike turg nii tarbijate kui ka ressursside poolest. See tähendab, et mitmedki Eesti ettevõtjad peavad kasvamiseks vaatama piiride taha. Selleks on vaja, et Balti riikide tegevusraamistik oleks võimalikult ühesugune ja jätkaks harmoniseerumist – nii saavad ka Euroopa investorid vaadata Eestit osana suuremast turust.

Viimase aja kõige suuremaks väljakutseks pean aga seda, kuidas kõik kolm Balti riiki suudavad ühiselt üle saada rahapesuskandaalidest tekitatud suurest mainekahjust, mille põhjustasid ABLV ja Danske Bank.

Loodan, et Eestil on tulemas veel sarnaseid edulugusid nagu Skype ja Taxify. Tahame, et Luminori vaadataks samuti tulevikus eduloona ning et erinevad edulood hakkavad domineerima väheste viimase aja halbade näidete üle.

Millised väljakutsed kaasnevad kahe suure organisatsiooni ühendamisega – ühinevad ju kaks panka erinevatest riikidest (DNB ja Nordea)?

Ühinemised on alati keerulised, kuid samal ajal pakuvad need võimalusi üle vaadata kogu oma tegevus ning teha uuendusi, mis oleks stabiilses olekus veel keerulisemad.

Pangandus muutub ja seisab silmitsi uute regulatiivsete kontrollimeetmete ning konkurentidega, nagu näiteks fintech-ettevõtted ning ülemaailmsed tehnoloogiafirmad. Õnneks oli aga Nordeal ja DNB Balti tütarettevõtetel sarnane ärikultuur, nii et peamised väljakutsed piirnevad infrastruktuuri integreerimisega. Tahame olla oma klientidele nii ligidal kui võimalik ning seda igas riigis.

Oleme pooleteise aasta jooksul avastanud, et tegelikult on Balti riikide kliendisegmentide vahel rohkem sarnasusi, kui me oleks oodanud. See võimaldab meil ühinemist vaadata rohkem regionaalses võtmes ja investeerida efektiivsemalt.

Kas Luminoril on midagi Danske juhtumist õppida? Mingeid järeldusi teha?

Eks põhiline sõnum ole ikka see, et seda tüüpi ärile ei ole kohta ei meie turul ega ka kusagil mujal. Meil on juba praegu väga väike mitteresidentidest klientide arv. Pangad said rahapesuskandaalidest sõnumi, et neid kliente, kelle äri ei ole võimalik mõista või kontrollida, pole mõtet teenindada.

Mis viisidel Luminor oma kasumit suurendab?

Oleme võtnud pikaajalise vaate. Investeerime pikaajalisse kasvu, kuid lühiajaline kasumlikkus ei ole tingimata meie järgmise kahe aasta eesmärk.

Luminorile on ette heidetud, et teil puudub turuliidriks saamise plaan. Samuti, et laenuturul pole konkurentsi, sest hinnad on ühesugused…

Laenuturul on alati tervislik konkurents. Kõikidele pankadele on selge, et tuleb investeerida tehnoloogiasse ning regulatiivsete nõuete täitmisesse. Me tahame saada turuliidriks oma finantsteenuste kvaliteedi poolest, kuid anname endale aru, et sinna on veel pikk tee minna, kuid kindlasti tahame sinna jõuda lähimate aastatel.

Kindlasti ei saavuta me turuliidri positsiooni hinnaliidriks saamise kaudu ning seda kõiki tooteid, sh laenuturgu silmas pidades. Oleme hinnastamisel konkurentsivõimelised, kuid teeme seda vastutustundlikult. Loodame, et kliendid hindavad seda, mitte ei vali pangandusteenust hinna järgi.

Millal Luminor börsile jõuab? Mida tuleb selleks eelnevalt teha?

Arvestades, et oleme just saanud ühe suure investori ja meil on pikaajaline vaade, ei ole IPO aeg kriitilise tähtsusega. Edukas esmaemissoon nõuab stabiilset kasumlikkustrendi. Peame investeerima järgmised kaks aastat jätkusuutlikkusse ja seetõttu ei jõua me börsile ilmselt enne kolme aastat.

Samuti sõltub börsile minek selle hetke turutingimustest – loodetavasti on selleks ajaks meie integreerumisprotsess lõppenud, rahapesuga seotud jutud unustusse vajunud ning me saame rääkida jätkusuutlikust majanduskasvust kolmes Balti riigis, mis on kestnud läbi kõigi nende aastate.

Loe pikemalt Äripäevast.

Pane tähele! Nils Mengailis esineb 18. oktoobril Baltic M&A ja Erakapitali Foorumil. Balti M&A foorum on koht, kus kohtuvad era- ja riskikapitalifondide ning investeerimispankade esindajad, nõustajad, advokaadid ning ettevõtete juhid ja omanikud. Foorumi esimene päev 18. oktoobril lõpeb Balti M&A ja Erakapitali Foorumi auhinnagalaga. Uuri lähemalt siit: https://www.konverentsid.ee/private-equity-forum-2018/