Finantssektori väiksem seotus Põhjamaadega toob uusi riske

Eesti pangandusele lähtub suurim risk jätkuvalt Põhjamaadest. Riski allikateks on sealsete majapidamiste suur võlakoormus ja see, et Põhjamaade pangad rahastavad end suuresti rahaturgudelt võetavate laenudega. Ebasoodsa arengu korral Põhjamaades võivad Eesti ekspordivõimalused väheneda ja Eesti ettevõtete rahastamistingimused karmimaks muutuda.

Mõne välispanga lahkumise tõttu on Eesti pangandussektori seotus Põhjamaadega küll vähenemas, aga see toob kaasa uusi ohte Eesti finantsstabiilsusele. Kui Luminorist saab Balti-ülene pank, mille peakontor on Eestis ja teistes riikides on filiaalid, hakkab Eesti finantsstabiilsust otsesemalt mõjutama ka kõik see, mis toimub Lätis ja Leedus. Samuti väheneb edaspidi pankade rahastamises Põhjamaade emapankade roll ja üha enam hakatakse raha kaasama rahvusvahelistelt finantsturgudelt. Põhiosas rahastavad Eestis tegutsevad pangad end kohalike hoiustega ja emapangalt saadud laenudega. Finantsturud on heitlikum rahastamisallikas. Üha olulisemaks muutub ka Eesti finantssektori üldine usaldusväärsus, mida viimasel ajal on mõnevõrra räsinud rahapesuskandaal.

Üldiselt on rahapesuskandaali mõju Eesti finantssektorile siiski väike, kuna rahapesukahtlusega Danske Bank on mitteresidentide äri Eestis nüüdseks lõpetanud ja Versobank on suletud. Nagu öeldud, rahastab Eesti pangandussektor end lõviosas residentidest klientide hoiustega ja mitteresidentide hoiuste osakaal on aastatega langenud, moodustades praegu vaid 7 protsenti. Kõige riskantsemaks peetavate Euroopa Liidu välistest ettevõtetest klientide osakaal on alla 1%.