• OMX Baltic0,05%314,73
  • OMX Riga0,21%944,03
  • OMX Tallinn0,14%2 150,32
  • OMX Vilnius−0,15%1 506,58
  • S&P 500−0,16%7 662,04
  • DOW 300,29%53 430,68
  • Nasdaq −0,36%26 085,74
  • FTSE 1000,35%10 854,32
  • Nikkei 225−0,74%65 528,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,84
  • OMX Baltic0,05%314,73
  • OMX Riga0,21%944,03
  • OMX Tallinn0,14%2 150,32
  • OMX Vilnius−0,15%1 506,58
  • S&P 500−0,16%7 662,04
  • DOW 300,29%53 430,68
  • Nasdaq −0,36%26 085,74
  • FTSE 1000,35%10 854,32
  • Nikkei 225−0,74%65 528,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%97,84
Finantsjuhtide ja raamatupidajate töö on kolinud täielikult arvutisse, programmidesse ning eri rakendustesse. Me ostame erinevaid pilvepõhiseid teenuseid finantsarvestuse teostamiseks ja sellega oleme tegelikult teinud meie raamatupidamise andmed kättesaadavaks lisaks oma töötajate ka nende ettevõtete töötajatele, kes meile kõiki neid teenuseid osutavad.
Siiri Antsmäe
  • Siiri Antsmäe
Sageli arvavad finantsjuhid ja raamatupidajad, et IT pole nende rida, ning seda enamasti seetõttu, et me ei tunne seda valdkonda. Me arvame, et see pole meile jõukohane. On inimlik, et me ei taha tegeleda teemaga, milles me pole eksperdid. Ja on ju palju lihtsam pöörduda oma IT-poisi poole ja usaldada teda. Mõnus on uskuda, et IT-osakond on taganud, et kõik on kindel ja turvaline.
Veebiseminar 6. detsembril: IT kontrollid finantsarvestuses – milliseid ja kuidas rakendada?
Aga tegelikult on kõige targem ja pädevam finantsarvestuse IT kontrollide osas just finantsjuht või raamatupidaja. Mõtelgem siinkohal, kas IT-poiss oskab hinnata, kas raamatupidamisprogrammis antud ligipääsuõigused on asjakohased – kas tema teab, kes peavad nägema personaliarvestuse andmeid? Kas tema teab, mitu aastat peavad mingid algdokumendid säilima? Kas tema teab, millised seosed peavad igal juhul säilima, kui teha programmis näiteks mingi arendus? Ilmselt mitte – seda teate teie. Finantsjuht teab. Kellele peab mis moodulitele ligipääs olema või millised andmed peavad omavahel suhtlema, et saaks esitada TSD või käibemaksu deklaratsiooni.
Siinkohal meenuvad ka lood, kus pärast arendust genereeris programm käibemaksu andmeid teisiti ja enam ei olnud võimalik andmeid korrektselt maksuametile deklareerida, mis omakorda tõi kaasa käsitsi ümberarvestused, deklaratsioonide igakuised parandused ja tohutul hulgal ajakulu. Tavapärane on ka olukord, kus andmete varundamise sageduse määramisel ei ole IT-osakond finantsjuhiga läbi arutanud, kui suure intensiivsusega mingi moodul rakenduses on, ehk andmeid varundati kord kuus, aga iga päev tehti moodulites väga palju kandeid ja infosüsteemi rikke korral ei olnud võimalik taastada viimase kuu raamatupidamise kandeid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele