Pooled Eesti elanikud võtaksid vastu ümbrikutasu

„Näiteks olukorras, kus tööandja annab aasta lõpus preemiat 2000 eurot sularahas nii, et see kuhugi kirja ei lähe, deklareeriks vaid 50% elanikest selle tulu. Mis veel – iga viies neist, kes enda sõnul lisatulu ikkagi deklareeriks, avaldaks tegelikust väiksema lisasissetuleku,“ selgitas Kriisa.

Maksu- ja tolliametit peavad Eesti elanikud pigem usaldusväärseks ja efektiivseks. Asutust nähakse pisut enam koostööle suunatuna kui jäiga ja bürokraatlikuna, kodanikke pigem võrdselt kohtlevana ja karistuste määramisel pigem range kui leebena.

MTA peadirektori Valdur Laidi sõnul annab uuring hea sissevaate Eesti elanike maksutahtesse. „Valdav osa maksudest laekub tänu sellele, et inimesed ja ettevõtted makse vabatahtlikult tasuvad, mitte et MTA neid välja nõuaks. Seetõttu on meie jaoks oluline tegeleda just nende teemadega, mis aitavad inimeste maksutahet hoida või suurendada,“ märkis Laid.

„MTA saab maksutahte kasvule kaasa aidata sellega, et meiega asjaajamine on mugav ja tõhus ning maksuriskidele reageerime õigel ajal ja õiges proportsioonis,“ kirjeldas Laid. „Samas on tähtis osa maksutahtest ka maksusüsteemi lihtsusel ja õiglusel, mida elanike antud hinnangute põhjal saab samuti veel arusaadavamaks teha,“ ütles Laid.

Sel aastal esmakordselt toimunud maksutahte uuringut on kavas hakata läbi viima iga aasta, et saada regulaarset tagasisidet Eesti elanike maksuhoiakute kohta. Uuringu tulemusena hakatakse määrama eestlaste maksutahte indeksi, mis sel aastal on 100 palli skaalal 65.