Igas ettevõttes on ruumi innovatsiooniks, ambitsioonita ei tee aga midagi

Samas toob Luminori korporatiivpanganduse juht Silver Kuus välja, et tööjõusurve on just see, mis on mõjunud investeerimistegevusele positiivselt, sest ilma selle surveta oleksid ettevõtted ilmselt veelgi vähem investeeringuid teinud. „Tänu tööhõivele on investeeringute maht olnud vähemalt stabiilsel tasemel. Tööhõive pool on selgelt stimuleerinud ettevõtjaid efektiivsusele ja automatiseerituse tõstmisele,“ selgitas Kuus. Viimast on näha näiteks mehaanilises puidutöötlemises, toiduainetööstuses ja ekspordile suunatud tööstussektorites.

Rahastamiskulu on viimastel aastatel aga väga mõistlik olnud ja finantseerimine olnud ettevõtjatele hästi kättesaadav. Ekspertide sõnul siit edaspidi finantseerimiskeskkond ja finantseerimise kulu nii soodne ei ole. „Selline super kuldne aeg on ettevõtjate poolt mööda lastud,“ sõnas Kuus.

See aasta on olnud aga idufirmadele väga edukas uue raha kaasamise ja turusaavutuste kohapealt. Idufirmades on ekspertide sõnul näha palju innovatsiooni ja uue tegemist. Kalda sõnul on seda näha ka riskikapitali investeeringutest. Summad ei ole aga veel nii suured ja mõju majandusele on suurem kaudselt. „Midagi sarnast tahaks näha ka olemasolevate ettevõtete sektoris: miks nemadki ei võiks luua enda juurde või sisse idufirmasid, mis tegelikult ongi arendusmeeskonnad.“ Kalda sõnul on just siin see reserv ja koht, kus saab midagi ära teha.

Kui tänasel päeval investeeringuid ei tee, võib see hakata kätte maksma 4–5 aasta pärast. Risk on see, et majanduse kulutase kasvab, Eesti turg on väike, konkurentsi on vähe. See on peale palgakulude kasvu faktor, miks oleme Eestis nii kiiret hinnakasvu näinud. „Me muutume kalliks majanduseks, kui me ei tee investeeringuid innovatsiooni, tootearendusse, kui meil pole ambitsiooni laieneda eksporditurgudel, võtta selget fookust majandusvaldkondades, kust tuleb kõrgem lisandväärtus, oht on see, et kui globaalne majandustsükkel ei pöördu, võib meie majandus hakata aeglustuma tasemetele, mis meid ei rahulda,“ selgitas Kalda.

Samas väidab Kalda, et praktiliselt igas ettevõttes on leida ruumi innovatsiooniks. Tuleb mõelda sellele, mis on meie tugevus. Ilmselgelt on selleks ITK. Tänu sellele võib tema sõnul luua innovatsiooni ükskõik millises sektoris. Samas, kui ambitsioon puudub, on väga raske leida võimalusi innovatsiooniks. „Meie idufirmad on tõestanud, et kui sa võtad piisavalt suure ambitsiooni, siis see võimalus ettevõtet kasvatada, see pilt, mis sulle avaneb, avardub kõvasti.“ See on järgmine teema: kas meie ettevõtetel on piisavalt ambitsiooni, oskust ja julgust vaadata kaugemale kui Eesti, Läti, Leedu ja Skandinaavia – kas me julgeme mina Saksa, Inglise või Aasia turule?

Palmi sõnul on suur risk selles, kui keskendume ainult suhteliselt heale siseturule, mis areneb praegu kiiresti. Pikas perspektiivis on ikkagi eksport see, mis toob juurde lisaraha ja võimaldab teha julgemaid investeerimisotsuseid. Eesti ettevõtetel on näiteks Leedu omadelt ambitsiooni kohta palju õppida. Mitmed Leedu ettevõtted vaatavad julgelt eksportturge ega häbene võtta ambitsiooniks saada suurimaks nii Põhjamaade kui ka Balti regioonis ning mõned juba on seda omas valdkonnas. Eestis on selliseid ettevõtteid selgelt vähem kui Leedus. Samas tahaks Palm näha ka struktuurseid muutusi, et riik koos erasektoriga toetaks uut kasvu. Ta toobki välja, et Eesti puhul peaks see tulema investeeringutest eksporti, arendustegevusse ja tööjõudu.

Palmi sõnul on üks hea näide, mis on Eestit tõstnud suuremaks, kui ta tegelikult on, ja selleks on e-riigi lahendused. ITK sektor on viimasel 10 aastal teine sektor peale töötleva tööstuse, mis on majanduskasvu panustanud. IT-ga saab tõsta teiste sektorite lisandväärtust, näiteks meditsiinis, transpordis, logistikas, toiduainetööstuses, materjaliteaduses ja ehituses. „Kui me investeerime suuremad summad e-riigi lahendustesse, on neid tulevikus võimalik eksportida ja see tõstab meie konkurentsivõimet,“ sõnas Palm.

Kõigest täpsemalt kuuled juba saatest, saadet juhib Priit Pokk.