Kui praegu liigub 70% Harmeti toodangust Rootsi, siis juhi sõnul on munad liiga ühes korvis ja ühe turu osakaalu tahetakse vähendada. 2019. aastal kavatseb ettevõte siseneda Hollandi turule. Tuleviku vaates on aga Kalevit hakanud huvitama Aasia ja Aafrika turud, kus numbrid on suured.
„Kui varem arvasime, et Aasia ja Aafrika on utoopia, siis täna enam nii ei arva. Vast 2020 Aafrikas juba Eesti maju ehitatakse,“ märkis Kalev, kelle sõnul proovitakse liidu kaudu siseneda ka Araabiasse.
Ainult efektiivsus päästab
Järgmisel aastal loodab Harmeti juht väikest käibekasvu, kuna mullu saadi valmis uus tehas ja nüüd saab keskenduda turgudel laienemisele. „Kindlasti kasv tuleb, aga mitte nii suur kui on varasemalt olnud. Pärast Taxify ettekannet pole küll mõtet hoobelda, aga meil on ka olnud 40-50% käibekasvuga aastaid,“ naljatles Kalev.
Suurimat riski näeb Kalev Rootsi krooni kursis. Kui kroon kiiresti edasi odavneb, siis pole enam mõtet sinna puitmaju toota. Teine valus probleem on tööjõu kallinemine, mida Kalevi sõnul tunnevad kõik ettevõtjad iga päev.
Suurim võimalus on aga Kalevi kinnitusel efektiivsuse kasv. „Ehk oleme veidi hiljaks jäänud, aga oleme automatiseerinud oma tehast ja ostnud uusi liine. Õnneks saime Venemaalt liinid veel õigel ajal hea hinnaga kätte,“ lausus Kalev.
Seotud lood
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?