26. novembril kuulutati välja kaks päeva kestnud Ajujahi 100 parima idee pitchi 30 võidukat äriideed, kes pääsevad edasi Ajujahi arenguprogrammi.

- Ajujaht 2018 võitja FoodDocs
- Foto: Ajujaht
Ajujahi ellukutsuja EASi ettevõtluse keskuse direktori Tanel Rebase sõnul on kõik 30 edasi pääsenud äriideed ja meeskonnad suure potentsiaaliga. „Edasi ootab kõiki edasipääsu saanud meeskondi ees intensiivne arenguprogramm, kus tehakse koostööd mentoritega ja osaletakse koolitustel. Siit edasi on kõik nüüd meeskondade endi kätes, et sellest maksimum võtta,“ rääkis ta.
Elisa telekomiteenuste valdkonna juhi Mailiis Ploomanni sõnul annab igal aastal Ajujahi 100 parima äriidee kuulamine ülevaate, mis suunas Eesti ettevõtlus liigub. „Tänavused märksõnad on keskkonnateadlikkus ja meelelahutus. On märkimisväärne, et pea iga neljas tiim kaalub oma idee elluviimiseks ka tehisintellekti kasutamist. See näitab, et tulevikutehnoloogiad hakkavad aina enam argipäevaseks muutuma,“ rääkis ta.
SEB innovatsioonijuht Siim Lepisk ütles, et edasipääsu Ajujahi 30 parima hulka tagas meeskondade tugev arusaamine probleemist ning tiimide võimekus õppida neid kiiresti ja fokusseeritult lahendama. „Tänavuselt pitch'ilt oli näha, et meeskondades tegutsesid päris eksperdid, kes tunnevad oma valdkonda väga hästi. Üheks heaks näiteks on tiim SecureBadger, kes muudab kinnisvara üürile andmise protsessi läbi maailmatasemel andmeanalüüsi ja masinõppe nii üürileandja kui ka -võtja jaoks olulisemalt turvalisemaks.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Edasi pääsenud ideid näeb
siit.
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.