Kes loob väärtust? Majandusteadlane kõigutab praeguste mõõdikute ja arusaamade aluseid

Viimase kümne aasta jooksul on mitu rahvusvahelist ettevõtet otsustanud luua oma finantsteenuste keskuse Tallinnasse. Tallinn on teenuskeskuste asukohana oma usalduse välja teeninud ennekõike tänu heale arengupotentsiaalile ning kaasaegsele ja ärisõbralikule keskkonnale, kirjutab Stora Enso Tallinna finantsteenuste keskuse juht Martin Leiger.

Valitsussektori kulud on kasvanud kiiremini kui majanduses juurdeloodud väärtus. Järgmine aasta jagab riik oma eelarvega laiali 11,3 miljardit eurot. On seda palju või vähe, küsib Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Ettevõtte väärtus võib põhineda käibekasvu, kasumimarginaali ja reinvesteerimise prognoosil, aga need arvud seob kokku lugu, mis annab hinnangule hinge, kirjutab finantsist Aswath Damodaran Tesla aktsiat käsitlevas blogipostituses.

Efektiivsustaseme analüüsimise peamine probleem on see, et ettevõtte efektiivsustaset kui mitmetahulist nähtust ei saa hinnata ühe näitarvu põhjal ja mitme näitaja alusel on seda keeruline teha, kirjutab Paavo Siimann tänavu Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud doktoritöös „Usage of Efficiency Matrix in the Analysis of Financial Statements“ („Efektiivsusmaatriksi kasutamine finantsaruannete analüüsimisel“).

Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?