Autor: Finantsjuhtimise Infoleht • 6. juuni 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Samuti leidub Tallinnas väga erinevat kõrge kvaliteediga kompetentsi – nii finantsteenuste traditsioonilisemas kui ka uuenduslikumas sektoris. Eesti spetsialist on kohusetundlik, valdab hästi keeli ja on üles kasvanud põhjamaises kultuuriruumis, olles samal ajal võimeline tegutsema paljudes erinevates kultuuriruumides.

See tingis nüüd juba üheksa aastat tagasi ka Stora Enso Grupi otsuse võtta kasutusele jagatud teenuste mudel: loodi keskne finantsteenuseid pakkuv funktsioon, mis asus teenindama suuremat osa gruppi kuuluvast enam kui sajast ettevõttest. See tõi kaasa mitme teenuskeskuse loomise Euroopa eri riikidesse, sh Eestisse. Ühtlasi sai alguse koostöö välise teenuspartneriga, mille teenuskeskused Indias ja Poolas võtsid enda kanda rutiinsemad tööprotsessid ning kellega koostöös töötati välja esimene ühine protsessimudel.

Esialgu valitses hirm, et robotid võtavad inimeste töö ära, nüüdseks ollakse aru saanud, et tegelikult võimaldab see inimestel areneda valdkondades, kus nemad on robotitest tugevamad.

Stora Enso Tallinna finantsteenuste keskuse juhi Martin Leigeri sõnul on outsourcing’u mudel suurte rahvusvaheliste ettevõtete hulgas tänapäeval väga levinud, kuigi sisseostetavate teenuste maht ja osakaal on üsna erinev.

Stora Enso teenuskeskus oli osa jagatud teenuste keskuste n-ö esimesest lainest Eestis. Aastate jooksul tekkinud kogemus, muutuvad turutingimused ja tehnoloogia areng on loogilise jätkuna viinud otsuseni muuta põhjalikult kogu finantsteenuste mudelit ning seda teenindavat organisatsiooni, et tõhustada protsesse veelgi ja tuua need taas ettevõtte sisse.

„Kui eesmärgiks võtta tehnoloogia ja inimkompetentsi võimalikult tõhus kombinatsioon, siis meie hinnangul on kõige lihtsam juhtida ja hallata sellist mudelit, kus võimalikult suur osa protsessi osapooltest on ettevõtte sees,“ sõnas Leiger.

Sealjuures on just Tallinna teenuskeskus tihedas grupisiseses konkurentsis valitud peamiseks keskuseks, mis hakkab kiiresti kasvama ja kuhu tulevikus koondub suurem osa kõikidest jagatud finantsteenustega seotud rollidest. Leiger lisab, et sealjuures ei ole tegemist lihtsalt olemasoleva töö samal kujul siia ületoomisega, vaid sisuliselt võetakse kasutusele uus teenusmudel, uued tehnoloogiad ja töömeetodid, mis võimaldavad efektiivsemat tööd.

Robotid tasub tööle panna

Nagu tööstuses, on viimaste aastate jooksul ka finantsteenuste sektoris toimunud tormiline tehnoloogiline areng, mis on suunatud protsesside tõhustamisele ja automatiseerimisele. Sarnaselt paljude teiste rahvusvaheliste ettevõtetega on Stora Ensos finantsprotsessid jagatud inimeste ja robotite vahel.

„Kui varem oli robootika midagi sellist, mida me olime harjunud nägema ennekõike tööstuses, siis nüüdseks on robootika järjest tavapärasem ka teenuste sektoris ja meie protsessimeeskonnad on oma uute „kolleegidega“ juba harjunud. Meie oma inimeste keskel töötab juba kümmekond robotit, kes täidavad rutiinsemaid ülesandeid, nagu teatud raamatupidamiskanded ja mitmesugused kontrollid. Robotitel kulub selliste tegevuste peale tunduvalt vähem aega kui nende inimkolleegidel.“

Kui esialgu oldi ka Stora Ensos sellise arengu suhtes skeptilised ja valitses isegi hirm, et robotid võtavad inimeste töö ära, siis nüüdseks ollakse aru saanud, et tegelikult võimaldab see inimestel areneda valdkondades, kus nemad on robotitest tugevamad.

„Samal ajal kui robotid hoolitsevad rutiinsemate tegevuste eest, sealjuures oluliselt kiiremini, täpsemalt ja süsteemsemalt, saavad inimesed keskenduda suuremat lisaväärtust loovatele tegevustele – infot tõlgendada, analüüsida ja protsesse arendada“, räägib Leiger.

„Et robot saaks oma tööd edukalt teha, peab tema töö sisendiks olev info olema põhjalikult süstematiseeritud – kõikvõimalikud reeglid, tingimused ja protseduurid peavad olema väga selgelt defineeritud. See on töö, mida robotid veel teha ei suuda ja mis vähemalt mõneks ajaks jääb inimeste pärusmaaks.“

Esialgsest skepsisest rääkides ütleb Martin Leiger, et seda polnud tegelikult raske murda.

„Peaasi, et meie inimesed on teadlikud, mida üks tarkvararobot täpsemalt teeb – millised on tema tööprotsessid ja väärtus. Iseenesest ei ole selles ju midagi üllatavat, tehnoloogiline areng toimub kõikjal meie ümber, pea kõikides eluvaldkondades.“

Seoses uue tehnoloogia kasutuselevõtuga tekivad lisaks n-ö traditsioonilisematele finants- ja raamatupidamise rollidele ka täiesti uued rollid. Need on seotud just automatiseerimise ja üldise protsesside tõhustamisega, samuti olemasoleva ja iga päev kasvava andmehulga võimalikult hea ärakasutamisega. Kui Stora Enso Grupis tekkisid sellised rollid varem pigem Soome või Rootsi, siis teenuste koondamine Tallinnasse toob neid edaspidi just siia.

„Seoses Tallinna teenuskeskusega on meil suured ambitsioonid – järgneva aasta jooksul plaanime selle töötajate arvu kahekordistada. See eeldab ennekõike protsesside tõhustamist, samas annab see võimaluse innovatsiooniks. Selles vallas on meil mõttes erinevad nutikad lahendused, täiendavad teenused ja digitaalsed abimehed. Eesti on selliste arenduste jaoks väga sobiv koht.“

Stora Enso on maailmas juhtiv taastuvate lahenduste pakkuja pakendamise, biomaterjalide, puitkonstruktsioonide ja paberi vallas. Ettevõte on veendunud, et kõike, mida valmistatakse fossiilkütustel põhinevatest materjalidest, on varsti võimalik teha puidust. Stora Enso annab enam kui 30 riigis tööd umbes 26 000 inimesele. 2017. aastal oli ettevõtte müügikäive 10 miljardit eurot ja ärikasum 1 miljard eurot. Stora Enso aktsiad on kantud Nasdaq Helsinki Oy (STEAV, STERV) ja Nasdaq Stockholm AB (STE A, STE R) nimekirja.