Uued käibemaksureeglid lihtsustavad e-kaubandust

Muudatuste eesmärk on:

alates 1. jaanuarist 2019 vähendada e-teenuste pakkujate administratiivset koormust;

alates 1. jaanuarist 2021 rakendada ka kaugmüügile ja muudele teenustele lihtsustatud käibemaksureegleid, mis praegu kehtivad e-teenustele.

Piirmäära arvestusse arvatakse ainult piiriüleste e-teenuste osutamine. Sellest lähtuvalt võidavad muudatusest eelkõige väiksemad äriühingud, kes tegutsevad peamiselt koduturul.

Hoolimata sellest, kas piirmäär on ületatud või mitte, on äriühingutel võimalik vabatahtlikult maksustada piiriüleseid e-teenuseid vastavalt MOSS-lihtsustusele.

Lõpptarbija asukohta on võimalik määrata erinevate kriteeriumite ja eelduste alusel. Kehtiva korra kohaselt peab teenuse osutaja koguma lõpptarbija kohta vähemalt kaks mittevasturääkivat tõendit, mille alusel on tal võimalik otsustada lõpptarbija asukohariik ning selle alusel lisada teenuse hinnale asukohariigi käibemaksumäär.

Sellised tõendid on:

kliendile väljastatava arve aadress (PO box aadressi ei ole õigus arvestada);

kliendi kasutatav IP-aadress või mõnel muul meetodil määratud asukoht;

kliendi pangakontonumber ja asukoht ning selles pangas registreeritud kliendi aadress;

rahvusvahelise mobiiliabonendi identifitseerimiskoodi (IMSI) riigi mobiiltelefoni suunakood (MCC), mis on salvestatud kliendi kasutataval SIM-kaardil;

kliendi kasutatava lauatelefoniühenduse asukoht, mille kaudu teenust osutatakse;

lisaks muu oluline informatsioon:

kliendi kauplemise ajalugu;

unikaalne maksevõimalus, mis on omane kindlale riigile;

kindlas asukohas või riigis kasutatava kinkekaardi müümine;

kliendipoolne kinnitus residentsuse või asukoha kohta.

Kui äriühingu kogu aastane e-teenuste käive ei ületa 100 000 eurot, on teenuse müüjal õigus kasutada lõpptarbija asukoha määramiseks ainult ühte eelnevas loetelus välja toodud tõendit.

1. jaanuarist 2021 plaanitakse rakendada MOSS-i sarnast käibemaksu tasumise lihtsustust kaugmüügile (kaupa müüakse lõpptarbijale piiriüleselt) ja teenustele, mille käive tekib lõpptarbija liikmesriigis.

Praegu on liikmesriigid kehtestanud kaugmüügile erinevad piirmäärad, mille täitumisel tekib müüjal kohustus registreerida ennast ostja liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks ja maksustada müük selle liikmesriigi lõpptarbijale nimetatud riigi käibemaksuga. Aastased piirmäärad on vahemikus 35 000–100 000 eurot. Piirmäärast väiksema käibe puhul rakendatakse müüja asukohariigi käibemaksumäära.

Et vältida liigset administratiivkoormust registreerida käibemaksukohustus mitmes liikmesriigis, rakendatakse kaugmüügiga tegelevatele äriühingutele alates 1. jaanuarist 2021 MOSS-süsteemi sarnast käibemaksu tasumise lihtsustust. See tähendab, et enam ei pea müüja registreerima ennast teises liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks, vaid teise liikmesriigi käibemaksu on võimalik koguda Eestis ja tasuda maksuhalduri kaudu teisele liikmesriigile.

Uute reeglite kohaselt ei lähtuta enam iga liikmesriigi individuaalsest aastasest piirmäärast, vaid seatakse üleüldine piirmäär 10 000 eurot. Kui aastast kaugmüügi piirmäära ei ületata, on õigus rakendada müügile müüja asukoha käibemaksumäära. Juhul kui aastane kaugmüügi piirmäär on ületatud, tuleb rakendada kaugmüügile nende liikmesriikide käibemaksumäärasid, kus asuvad lõpptarbijad, kellele kaupa müüakse, ning tasuda vastava riigi käibemaks Eesti maksuhalduri kaudu.

Lisaks kaugmüügile hakatakse maksustamise lihtsustust rakendama teenuste puhul, mida osutatakse teise liikmesriigi lõpptarbijale ja mille käibe tekkimise koht on lõpptarbija asukohariik (ehitusteenused, sõidukirent).