• OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,69%6 646
  • DOW 300,41%46 209,29
  • Nasdaq 1,14%22 516,16
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,04
  • OMX Baltic0,21%293,43
  • OMX Riga0,28%913,34
  • OMX Tallinn0,05%1 962,35
  • OMX Vilnius0,26%1 230,91
  • S&P 5000,69%6 646
  • DOW 300,41%46 209,29
  • Nasdaq 1,14%22 516,16
  • FTSE 1000,21%9 228,11
  • Nikkei 2251,15%45 303,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,04
  • 05.12.18, 14:57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

BaltCap lõi uue 100miljonise fondi

BaltCap asutab uue 100 miljoni euro suuruse riskikapitalifondi, mis investeerib Balti- ja Põhjamaade varase ning kasvufaasi tehnoloogiaettevõtetesse, teatas ettevõte.
BaltCap lõi uue 100miljonise fondi
  • Foto: Andres Haabu
BaltCap ning Jaapani riigi toetusega era- ja riskikapitaliinvestor JBIC IG Partners loovad koostöös 100 miljoni euro suuruse riskikapitalifondi, mis investeerib Balti- ja Põhjamaade varase ning kasvufaasi tehnoloogiaettevõtetesse.
BaltCapi ja JBIC IG Partnersi 50/50 ühisettevõte JB Nordic Ventures keskendub peamiselt tehnoloogiasektori investeeringutele nagu näiteks autonoomsed sõidukid, digitervishoid, küberturvalisus, virtuaal- ja liitreaalsus, tehisintellekt ja asjade internet.
Fondi investorid on juhtivad Jaapani finantsinstitutsioonid ja tehnoloogiakorporatsioonid nagu Honda, Omron ja teised. Fondil on esindused Tallinnas, Stockholmis, Helsingis ja Tokyos ning tegevust alustatakse 2019. aasta esimeses kvartalis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.09.25, 08:31
Riigihanked on väljakutseks nii hankijatele kui pakkujatele
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele