- OMX Baltic0,31%318,04
- OMX Riga−0,59%953,95
- OMX Tallinn0,44%2 204,14
- OMX Vilnius0,08%1 506,04
- S&P 500−0,02%7 704,13
- DOW 300,00%51 349,98
- Nasdaq 0,01%26 939,37
- FTSE 1000,26%10 707,42
- Nikkei 2251,3%66 364,2
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%96
- OMX Baltic0,31%318,04
- OMX Riga−0,59%953,95
- OMX Tallinn0,44%2 204,14
- OMX Vilnius0,08%1 506,04
- S&P 500−0,02%7 704,13
- DOW 300,00%51 349,98
- Nasdaq 0,01%26 939,37
- FTSE 1000,26%10 707,42
- Nikkei 2251,3%66 364,2
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%96
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti majandus rallib karide poole
Eesti majandusel läheb hästi, kuid kiire kasvuspurt toob esile nii riigisisesed kui ka väliskeskkonnast tulenevad ohud, millest esimesed on juba realiseeruma hakanud, rääkis Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik täna Pärnu Finantskonverentsil.
„Eesti majanduskasv oli eelmisel kolmel aastal üks Euroopa kiiremaid, meil läheb hästi,“ kirjeldas Kaasik hetkeolukorda. Ta tõi esile, et eurodes on Eesti majandus elaniku kohta kasvanud viimase paarikümne aastaga neli korda. „See on päris kiire kasv, me ei taju, kui hästi meil näiteks võrreldes eelmise aastaga läheb.“
Samas hoiatas Kaasik, et viimaste aastate kiire kasvuspurt on ohtlik. „Oleme kasvanud mõnevõrra kiiremini, kui meile on jõukohane,“ tõdes ekspert. „Seetõttu ootame, et kasvutempo on lähitulevikus aeglasem – kui seni oleme näinud 4protsendilist kasvu, siis järgmistel aastatel jääb see pigem 2 protsendi kanti,“ prognoosis Kaasik.
Tööturg kuumeneb
Ühe ohukohana nimetas Kaasik kuumenevat tööturgu. „See on kuumas seisus, kui mitte öelda ülekuumenenud,“ rääkis ta sellest, kuhu kiire kasvutempo juures jõudnud oleme. „Uusi töötajaid küll leitakse, kuid nende hoidmine on ettevõtja jaoks järjest keerulisem,“ nentis Kaasik.
Eesti Panga asepresident tõi välja, et ettevõtjatel tuleb üha rohkem arvestada sellega, et töötajad eelistavad üha väiksemat töökoormust. „Töötundide arv on hakanud vähenema, eelmine aasta toimus selle näitaja puhul 3protsendiline langus,“ kirjeldas Kaasik. Madalama tööisu ning töötundide arvu vähenemise põhjustena näeb Kaasik valitsuse tulumaksureformi, mis ei soosi ületundide tegemist. „See pole enam nii kasulik ja saab kõrgemalt maksustatud,“ nentis ta.
Samuti tekib Kaasiku sõnul tööjõuturule üha rohkem neid, kes ei soovi täistööajaga töötada. „Ega siin midagi üllatavat pole. Kui vaadata rahvusvahelist võrdlust, siis mida rikkamad on riigid, seda rohkem väärtustavad inimesed vaba aega,“ kirjeldas ta tööjõuturu suundumusi. „See kõik tähendab, et tööturu olukord jääb pingeliseks ka lähiaastatel.“
Veel tuleb ettevõtjatel arvestada üha suureneva palgasurvega. „Palgad on kiiresti kasvanud, avalikus sektoris isegi kiiremini kui erasektoris,“ sõnas Kaasik. „Lühiajaliselt võib see okei olla, kuid pikaajaliselt satub erasektor surve alla – neil on üha keerulise konkureerida avaliku sektori palkadega.“
Pinged väliskeskkonnas
Majanduskasvu aeglustumist põhjustab veel nii Euroopa kui ka maailma majanduste aeglustumine. „Äsja avaldas Rahvusvaheline valuutafond (IMF) oma värske majandusprognoosi, kus nad vähendasid maailma majanduskasvu prognoosi pool protsendipunkti,“ rääkis Kaasik. „Hiina turg, mis tundub hoomamatult suur ja kiire kasvuga, seal on tunnetada tõrkeid,“ tõi ta näite.
Väliskeskkonna aeglustumine tekitab ebakindlust ka Eesti ettevõtetes. „Oleme alati rõhutanud, et tähtis on tootlikkuse kasv, kuid selleks on vaja teha investeeringuid,“ ütles Kaasik. „Kui kindlustunne pole hea, võib see halvasti mõjuda ka investeeringutele, eriti kui ebakindlus jääb pikalt püsima,“ viitas ta.
Kaasiku sõnul tunnetavad juba praegu Eesti eksportijad, et nende konkurentsivõime pole enam nii hea. „Kahtlemata on see ettevõtete jaoks väljakutse, kuidas turgudel hakkama saada,“ nentis ta. „Kasvutempo on väljapoole müügil küll jätkuvalt hea, kuid aeglustumas, meie ettevõtted on sunnitud liikuma piirkondadesse, kus on odavam,“ tõdes Kaasik.
Hetkel kuum
Ta tõi näite, et kui praegu kannab ta Eestis õmmeldud Baltika ülikonda ja Sangari särki, siis varsti enam siinsete töökäte vilju nautida võimalik ei ole.
Finantseerimiskeskkond pingestub
Kuigi ettevõtetel on täna rahastuse leidmine veel soodne, hakkab seda üha rohkem mõjutama Eestis tegutsevate pankade konkurentsiolukord ja pankade arvu vähenemine. „Kuigi intressimäärad on ikka väga madalad, on juba pangad oma marginaale tõstnud,“ kirjeldas ta.
Samas tõi Kaasik positiivsena esile, et hinnakasvuga võrreldes ei ole laenuintressid väga palju kasvanud ning ka laenuraha kättesaadavuse probleemi Eestis olla ei tohiks. „Vähemalt siiani pole selle üle kurdetud,“ ütles ekspert.
Tasakaal valitsuse käes
See, kuidas meie majandus areneb, sõltub Kaasiku sõnul valitsuse järgmistest sammudest. Tema sõnul on ettevõtjate jaoks kõige tähtsam usalduse säilimine riigi suhtes. „Et me jätkaks usaldusväärseid pikaajalisi poliitikaid, mida on siiani järgitud,“ rõhutas ta. „Kui teeme kannapöördeid, saab usaldusväärsus kannatada – kui me oma lubadusi peame, on need mõjukad, kuid kui need kergekäeliselt täitmata jätame, pole varsti enam ühelgi sõnumil mõju.“
Majanduse võib Kaasiku sõnul tasakaalust välja viia Keskerakonna, Isamaa ja EKRE poolt planeeritav pensionireform. „Kui me kallame tänasesse majandusolukorda 4 miljardit eurot teises sambas olevat raha, tähendab see küll lähiaaastatel veel kiiremat kasvu, kuid neile järgnevatel aastatel näeme me kriisi,“ oli ta kriitiline. „Oluline on, et valitsus seda riski arvestaks ja majandustasakaalu paigast ära ei viiks,“ hoiatas Kaasik.
Veel nimetas Kaasik Eestit mõjutavate välispoliitiliste riskidena USA-Hiina kaubandusläbirääkimisi, Hiina majanduse probleeme ja Brexitit. „Need kõik võivad tuua tagasilööke,“ lõpetas ta.
Seotud lood
11. aprillil esines Pärnu Finantskonverentsil Riigikantselei strateegiadirektor Henry Kattago, rääkides riigi pikaajalisest konkurentsivõimest ning pani hingele, et eelkõige sõltub see meie kõigi igapäevastest otsustest, ka sellest, kas me trepil kõndides käsipuust kinni hoiame.
Marko Kaha on Orkla Eesti ASi (endise nimega Kalev AS) finantsjuht aastast 2009 ja on olnud sellest ajast pühendunud ettevõtte pidevale kasvule. 2018. aastal paistis Marko silma märkimisväärse ettevõtete ühendamise protsessi läbiviimisega, mille tulemusel tekkis Orkla Eesti AS, milles tegutsevad endise nimega Kalev AS ja Põltsamaa Felix AS. Tänu sellele valiti ta eelmise aasta mõjukaima finantsjuhi nominendiks.
Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja kirjutab, et kuigi väike ja avatud majandusega Eesti sõltub suurel määral lähiriikidest, on see mõju viimase viie aastaga vähenenud.
Baltic Core Property Fund koondab kohaliku kapitali 400 miljoni eurose kinnisvaraportfelli loomiseks
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.
Enimloetud
2
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
4
6
3 peamist õppetundi
Viimased uudised
Märkimisperiood lõpeb 29. septembril
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele