Autor: Bret Metsküla • 7. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kasvule pühendumist tõestavad ka majandusnäitajad – aastast 2010 on ettevõte käive kolmekordistunud: kasvanud 26 miljonilt eurolt 79 miljoni euroni 2018. aastal ja puhaskasum nullist 2010. aastal 6,7 miljonini 2018. aastal. Enamikes tootegruppides hõivab Orkla suurt osa turust. Kaha loetleb: kommides ja šokolaaditahvlites on nad suurelt turuliidrid ning küpsistes omavad samuti esimest postitsiooni, kartulikrõpsudes mitte, ketšupis-majoneesis-salatikastmetes on nad samuti turuliidrid, valmistoidus, eelkõige purgisuppides, Salvesti järel teised, mahlades Aura järel teised, juurviljakonservides ja smuutides esimesed.

Kaha sõnul on nende kontserni strateegia lihtne: neil on alati eesmärk, kuiet nende ettevõtted omaksid või oleksid võimelised saavutama oma koduturul esimest või teist turupositsiooni. Kui olla juba kolmas või neljas, tähendab see liiga palju tüli ja vähe tulu. Sel juhul peaks hindama, mida saab teha: juurde osta ja turuosa kasvatada või siis loobuda. Finantsjuhi sõnul nad paljust loobunud ei ole, Orkla ei võtnud Kalevit omandades üle torte ja kooke ning leiva-saia küpsetamist Vilmas.

BIG4 audiitorbürood ja Äripäev valisid Marko Kaha üheks aasta mõjukaimaks finantsjuhiks. Loe põhjendust ja vaata, kes on teised nomineeritud, siit.

Võitja kuulutatakse välja Pärnu Finantskonverentsil 11. aprillil.

Kõike aga, mis sobib, ollakse nõus ostma. Kaha sõnul ei leia küll Eestis hetkel, mida Orkla võiks soovida juurde osta. Samuti tuleks siin väga paljude kaubagruppide puhul mängu ka konkurentsiameti vastuseis, sest nende seisukoht on see, et „iga protsendipunkt, mille Kalev juurde saab, on kurjast,“ sõnas finantsjuht. Konkurentsiametiga tuli tegemist teha juba Laima ülevõtmisel. Orkla pidi Eesti turul pakkuma igasuguseid leevendusmeetmeid: et ei tõsta kolme aasta jooksul hinda ilma mõjuva põhjenduseta, et sisendite hinnad on oluliselt kasvanud, ja hoiavad sortimendis teatud Laima tooteid, et sortiment kaubanduses ei väheneks. Iseenesest olid nimetatud tegevused sellised, mida Kaha sõnul nad nagunii teha ei saaks, sest kaubanduse mõjujõud on väga tugev.

Ekspordi asemel keskendub koduturule

Kui Orkla Kalevi 2010. aastal omandas, oli ettevõtte käive 26 miljonit, millest 12% oli eksport, suurem osa sellest Soome ja Venemaale. Eelmise, 2018. aasta käive, oli 79 miljonit eurot. See tähendab, et 9 aastaga on suudetud käivet kolmekordistada. Mis on sellise kasvu tagamaad?

„Tuleb tunnistada, et kogu see kasv ei ole nii öelda orgaaniline ja võrreldav – 25 miljonit eurot lisandus Põltsamaa Felix AS liitmisega, aga ka kahekordse käibe suurendamise üle võib igati uhke olla,“ sõnas Kaha.

Pärast seda kui Kalev oli juba Orkla omandusse läinud, muudeti ettevõtte strateegiat. Ettevõte uskus varem, et Eestis on kõik tehtud ja nüüd peab panustama eksporti. Tohutute pingutustega ja toetuste abil müüdi oma tooteid Lätti, Leetu ja Venemaale. "Mäletan projekti, kus eurotoetus reklaamiks ja turunduseks oli sama suur kui välisturult loodetud käive," meenutas Kaha. Ilma toetuseta polekski olnud mõtet Lätti oma tooteid müüma minna.

„Otsustasime seejärel fokuseerida Eesti turule ja seadsime täpsed eesmärgid, mida siin saavutama peab,“ meenutas Kaha. See oli tema sõnul nende esimene eduvõti. Teine oli see, et neil jätkus õnne: konkurendid polnud sel ajal nii aktiivsed. Samuti hakkasid nad palju rõhku panema uutele toodetele. 2013-14 turule toodud uued tooted tekitasid tohutu kasvu. Esimene miljoniprojekt oli näiteks „Kirju koer“. Kusjuures mõte sellise kommi tegemiseks said nad töötajate ideekogumistahvlilt. Eelmine, 2018. aasta oli üle pika aja esimene, kus tehti teadlik otsus uusi tooteid mitte nii palju teha, keskenduti Laima šokolaadiliini ümberkolimisele Eestisse ja fokuseeriti olemasolevate toodete kampaanitele.

Täisautomaatsust ei sihi

Eelmine aasta ei olnud nii kasumlik kui eelnevad ning kuna ettevõte seab eesmärke kolme aasta kaupa, on selle ja järgmise kahe aasta eesmärgid selged. Esimene eesmärk on üldine kasumlikkuse kasvatamine. Kaha sõnul on kontsernisiseselt käibekasvu eesmärk defineeritud nii, et pead vähemalt turuga koos kasvama. Agressiivset turu juurdevõitmise eesmärki ei ole. Samas kui oled turust nii suur osa, siis sinu kasvades kasvab ka turg. "3-4protsendine eesmärk on tänases turuolukorras täitsa okei," selgitab Kaha.

2020. aasta eesmärk on ühinenud Orkla Eesti ASil plaanis üle minna uuele majandustarkvarale SAP ja selle aasta kõige suurem väljakutse uue planeerimistarkvara SAP IBP juurutamine. Ka jätkatakse koostööd Lätiga ja tuuakse sealt veel üks tootmisliin siia juurde. Eelmisel aastal toodi Lätist üle näiteks 1000 tonni šokolaaditootmist.

Ettevõte alustas eelmisel aastal ka suurema digitaliseerimisega. „Võtsime kontsernilt nende välja valitud lahenduse tootmisliinide efektiivsuse mõõtmiseks ja analüüsimiseks: laserloendurid mõõdavad, kui efektiivselt liin töötab, saad teada, mitu kilogrammi selles ajaperioodis läbi käib. Saame tootmisest täpse ülevaade, selle baasil saab hakata optimeerima, kus midagi kulub ja mida efektiivsemalt teha,“ selgitas Kaha.

Samuti seadsid nad koostöös Telia ja Aiotexiga sisse ruumi keskkonna parameetrite monitoorimise süsteemi. "Meile on šokolaadi kvaliteedi seisukohalt väga tähtsad temperatuur ja niiskuse tase. Katsime ühe osa tehasest asjade internetiga, st panime üles vastavad termostaadid ja andurid, mis lähevad Telia pakutavasse pilvelahendusse ja saame sealt andmed endale sobivas vormis tagasi. Kvaliteedijuhtimiseks detailne data. Kui on kaubaga mingi kvaliteediprobleem, saab vaadata, millised parameetrid täpselt selle partii tootmise ajal olid. Täna on see info veel kõik kaustikutes."

Samuti on praegu nii Põltsamaa Felixi kui ka Kalevi Põrguvälja tehastes käimas uute robotite paigaldamine. Sinna peaks Kaha sõnul tulema ka ühendus majandustarkvaraga, et robot oskaks toote õigesti arvele võtta ja korrektselt märgistused ning etiketid peale trükkida. Tootmisse pandi esimesed robotid 2011. aastal, need tõstavad kaste üksteise peale. „Tasuvusarvutus näitas siis küll, et inimene teeks asja odavamalt, aga see ei võta ju arvesse seda, et töötaja võib vahepeal haigeks jääda. Kui mõelda, et üks inimene tõstab vahetuse jooksul kuus kuni kaheksa tonni kaupa, on tähtis mõelda ka terviseriskidele.“ Täna tasub robotite paigaldamine end ära, aga automaatladu veel ei paneks, võtab Kaha teema kokku.

Finantsjuhi amet on selle 10 aastaga, mis Kaha on Kalevis olnud, tublisti muutunud. Planeerimist on kõvasti juurde tulnud ja peale finantside juhtimise vastutab ta ka IT-osakonna eest. IT-osakonna juhtimisel tuleb tal aga kasuks majandusküberneetiku diplom Tartu Ülikolist. „Jätad mulje, et jagad natukenegi asja,“ muheleb Kaha.