- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
- OMX Baltic−0,27%313,82
- OMX Riga0,07%950,88
- OMX Tallinn−0,15%2 144
- OMX Vilnius−0,36%1 500,64
- S&P 5000,72%7 730,99
- DOW 300,2%53 569,44
- Nasdaq 1,57%26 541,35
- FTSE 100−0,79%10 792,54
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%100,08
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaarel Ots: ilma ambitsioonita ei saa kasvada
Pikalt on räägitud sellest, et ettevõtted tahaksid kasvada, aga investeeringuid tehakse selleks liiga vähe. Kes investeerimist propageerivad, ütlevad, et tuleks teha seda praegusel heal ajal, enne kui on hilja. Pangad laenaksid samuti heameelega, aga ettevõtted ei taha laenu võtta. Mis probleemid meil selle kasvamisega on, rääkis Äripäeva hommikuprogrammis Kaarel Ots.
Me oleme seadnud endale sihiks, et kõik ambitsioonikad ettevõtjad ja investorid jõuaksid meie börsile, rääkis Ots. Ambitsiooni võiks meie ettevõtetel olla rohkem küll, sest ambitsioon ja kasv on omavahel väga lähedalt seotud. Kui vaadata suuri edulugusid ehk ettevõtteid, kes on murdnud Eestist välja, siis ambitsioonipuuduses neid päris kindlasti süüdistada ei saa.
Samas ei ole riskikartlikkus ainult kitsalt Eesti teema. Maailmas on täna palju ebakindlust: kes kardab hüperinflatsiooni, kes sõda, kes Donald Trumpi, kellel on veel selgelt meeles 10 aasta tagune finantskriis. Samas pole kunagi varem nii palju räägitud uuest ärist kui täna. Otsa sõnul ei meeldi talle termin startupindus.
Kaarel Ots modereerib 11.-12. aprillil toimuvat Pärnu Finantskonverentsi „Kasvame põhjatäheni!“
Konverentsi teema on kasv, programmiga saad tutvuda siin.
„Võiks öelda, et igaüks, kes alustab, on startup-ettevõte. Peaks hoopis mõtlema, et kuidas nii on juhtunud ja miks. Võib muidugi öelda, et mõned sektorid on rohkem reguleeritud, näiteks pangad, sealt on siis tekkinud uued harud: ühisrahastus, erinevad makselahendused jne. Suures pildid peab aga see raha, mida Euroopa ja Ameerika keskpangad on juurde trükkinud, ju kuhugi jõudma. Euroopa komisjon on teinud suuri jõupingutusi, et kapitaliturgu arendada. Börs on selle kõige suurem osa. Kui raha kuhugi aga ei jõuaks, oleks see täitsa tühi töö olnud.“
Raha läheb sinna, kus oodatakse kasvu
Otsa sõnul ei tohiks lihtsalt põhjusel, et ei tea, kuidas seda rahastada, ükski asi tegemata jääda. Enne eelmist finantskriisi rahastas 99% ettevõtteid end pangalaenuga, viimase 5-6 aastaga on rahastamisvõimalusi oluliselt juurde tulnud. Üha rohkem ettevõtteid tajub seda. Börsi on oma plaanide elluviimiseks kasutatud aastasadu: et rahastada keerulisemaid, riskantsemaid ja ambitsioonikamaid projekte, kus tulevane rahavoog on natuke ebakindlam ja seetõttu on see ainult pangale rahastada liiga riskantne.
Ilmaasjata ei öelda, et börs on majanduse peegel, rääkis Ots. „Börs peegeldab meie ambitsiooni taset ja suurust. Soome börsil on rohkem kui 30 üle miljardi euro väärtuses ettevõtteid. Meil on neid paberil paar tükki, kes on alles selges kasvufaasis ja mitte veel börsil. Kõik see nõuab aega. Mis riigis on sama palju börsiettevõtteid miljoni elaniku kohta kui eestis? Ameerikas. Tundub veider, sest Ameerikat peetakse maailma kapitalituru keskuseks. See näitab, et tegelikult pole börs mingi müütiline tegelane.“
Põhjamaid peetakse aga Euroopa parimaks kapitalituru keskuseks. Seal on miljoni elaniku kohta börsil 20-30 ettevõtet, meil 12. Meil võiks neid samuti 20-30 olla. Oluline on silmas pidada kapitalituru ja ettevõtete suurust. „Börsil on ikkagi need kõige silmapaistavamad, ükskõik mis riigis: need kõige läbipaistvamad, ambitsioonikamad, kõige-kõigemad,“ kinnitas börsijuht. „Nende ettevõtete puhul, mida börsile tuuakse, on jube olulised lugu, numbrid ja ambitsioon. Kellel on need asjad olemas, saavad väga hea vastuvõtu osaliseks.“
Kuula ka seda, mida rääkis börsijuht säästmisest ja investeerimisest, siit. Kuula alates 12.30.
Saatejuht on Hando Sinisalu.
Seotud lood
Juba kaheksandat aastat valivad Äripäev ja BIG4 audiitorbürood aasta mõjukaimat finantsjuhti. Selle aasta viis finalisti on selgunud, aasta mõjukaim finantsjuht kuulutatakse välja 11. aprillil Pärnu Finantskonverentsil.
Kodumajapidamiste säästumäär on väga püsiv ning tegurid, mis säästumäära valdavalt mõjutavad, on töötuluga seotud ebakindlus ja sissetulekute kasv.
Eesti ettevõtte juht ei oska öelda „ei“ ega suuda piisava täpsusega defineerida firma põhieesmärki, leiab ärikasvu treener Eero Sikka.
Ettevõtted võtsid oktoobris varasemast aktiivsemalt eelkõige lühiajalisi laene – neid lisandus üle viiendiku võrra suuremas mahus kui aasta eest, teatas Eesti Pank.
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Regiooni ühe suurima rohelise energia platvormi, Lords LB Asset Managementi hallatav investeerimisfirma Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI), käivitab kahe miljoni euro suuruse 9% tootlusega võlakirjaemissiooni. Leedu, Läti ja Eesti investorid saavad osta 10-kuulise kestvusega võlakirju kuni 8. septembrini, minimaalse investeeringu summaga 1021,393 eurot.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele