Eesti ettevõtluskeskkonda iseloomustab seisak

Eestis tegutsevate kindlustusandjate ärikatkemise kindlustustingimustes ei ole piisavalt selgelt ja arvusaadavalt kirjeldatud, kuidas määratakse kindlaks hüvitatava kahju suurus.

Maailmapanga koostatud maailma ettevõtluskeskkonna võrdlusest „Doing Business“ ilmneb, et Eesti ei ole 2019. ja 2018. aastal teinud ühtki ettevõtluskeskkonda parandavat reformi. Sama iseloomustab Lätit, aga see-eest Leedu on teinud viis reformi ja tõusnud Balti riikidest kõige kõrgemale, 11. kohale 190 reastatud riigi seas. Eesti on tänavu 18. ja Läti 19. kohal.

Hiljutised sündmused Euroopa Liidu riigiabi valdkonnas on toonud tähelepanu keskmesse selle, kuidas riik tegutseb ettevõtluses. Riigi ja kohalike omavalitsuste ettevõtetele peaks mõjuma külma dušina rahandusministeeriumi äsja avaldatud riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste 2018. aasta koondaruanne, mille alusel ei ole nende äriühingute kasumlikkus paljudel juhtudel piisav. Sellele lisandub Euroopa Komisjoni värske otsus, millega kohustatakse Soomet nõudma bussitranspordiettevõttelt tagasi 54,2 miljonit eurot ebaseaduslikku riigiabi.

Kuni 2017. aastani oli Eesti maailmas ainus üksnes ettevõtte jaotatud kasumit maksustav riik. 1. jaanuarist 2017 võttis sarnase süsteemi kasutusele Gruusia ja aasta hiljem, 1. jaanuarist 2018 ka Läti.

Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?