Liina Laks • 13 november 2019

Suur muutus: tuludeklaratsioon tuleb esitada alles aprillis

Riigikokku on liikumas seadus, mis muudab ära tuludeklaratsiooni esitamise tähtajad. Kui siiamaani tuli inimestel esitada tuludeklaratsioon märtsi lõpuks, siis uue variandi järgi aprilli lõpuks.

Riigikokku on liikumas seadus, mis muudab ära tuludeklaratsiooni esitamise tähtajad.  Foto: imago/Scanpix

Seadusemuudatusega nihutatakse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg 31. märtsilt 30. aprillile. Seadus plaanitakse rakendada juba uuel aastal.

Kuid kas sellega muutub ka tulumaksu tasumise ja tagastuse tähtaeg? Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Kaia-Liisa Tabri ütles, et uue korraga jääb tasumise ja tagastamise tähtajaks üks päev – 1. oktoober. „Sisuliselt toimivad tagastused nagu ikka ehk kellel kõik korras, see saab kiire tulumaksu tagastuse. Kui varem oli tulumaksu tasumise tähtajaks ka 1. juuli, siis saavad inimesed nüüd aega juurde ja tasumise ning tagastamise tähtajaks jääb 1. oktoober,“ ütles Tabri.

Samaks jääb tulumaksu esitamise stardipunkt – deklaratsioonide esitamine avatakse ikka veebruari keskpaigas.

Välisriigis teenitud tulu tõi parandusi

Muutuse põhjustas asjaolu, et Eesti inimesed saavad tihtilugu tulu ka välisriigist, aga seal annab maksuhaldur teenitud tulu maksustamise kohta tõendi välja alles aprillis. Nii tekib tüütu olukord, kus eestimaalane esitab Eestis maksuametile deklaratsiooni märtsi lõpuks, aga hakkab siis aprillis, kui välisriigist tõend laekub, deklaratsiooni parandama. „Samuti annab see ametile võimaluse hajutada teenindusbüroos koha peal käivate inimeste arvu 1,5 kuu pealt 2,5 kuu peale,“ ütles Tabri.

Seaduseelnõu seletuskirjas seisab, et oma füüsilise isiku tuludeklaratsiooni muutis 2931 isikut, kellel oli deklareeritud välistulu 2018. aasta deklaratsioonis. 2018. aasta deklaratsioone tuli hilinemisega, st pärast 1. aprilli 42 479, sh paberkandjal 11 663. Seetõttu pikendatakse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega 30. aprillini, et välisriigis tulu teenivad füüsilised isikud saaksid kohe õige deklaratsiooni esitada.

Tagasimaksed panevad riigikassa aasta algul raskesse seisu

Üht põhjust, miks selline seadusemuudatus riigi rahandusele vajalik võiks olla, tuleks otsida ka riigi rahavoogude juhtimises. Pärast tulumaksureformi on paljud inimesed jätnud tulumaksuvaba miinimumi igakuiselt palga sisse arvestamata ning see on tähendanud suuri väljamakseid kassast, mis veel sel aastal oli ka osaline põhjus riigi võlakirjade väljastamise taga.

Päris põhjuslikku seost deklaratsioonide tähtaja nihutamise ja riigikassa kevadiste madalseisu vahel opositsioonierakonna liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd tõmmata ei tahaks, kuid ta märgib, et keeruline olukord kevadeti on muutumas paratamatuseks.

"Sel kevadel oli keskvalitsuse rahavooline miinus ja selle tulemusel kahanes riigikassa likviidsus sellises määras, et tuli hakata lisavahendeid otsima, kasutusele võeti EIB 215 miljoni euro suurune laenujääk ning väljastati võlakirju 200 miljoni euro eest. Osaliselt oli selle likviidsusvajaduse taga tulumaksutagastuste maht. Sama olukord ootab ees järgmisel kevadel," ütles Sõerd.

Likviidsusreservi kahanemine seadusega lubatud piirile toimus Sõerdi sõnul esimest korda ning on tema sõnul ühtlasi hoiatav märk sellest, et töötu- ja haigekassareservid, mida riigikassas hoitakse, on ära kulunud. Samas märkis Sõerd, et ilmtingimata pole selle pärast vaja deklaratsioonide tähtaega edasi lükata, sest kui "valitsus sai ühekorra 200 miljoni eest võlakirju väljastatud, siis saab ta seda teha ka järgmine kord".

Jaga lugu:
FINANTSUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad finantsteemalised uudised igal nädalal enda postkasti.

Finantsuudised.ee toetajad:

Bret Metsküla
Bret MetskülaFinantsuudised.ee juhtTel: 58 117 860
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: 569 549 79