Suur muutus: tuludeklaratsioon tuleb esitada alles aprillis

Muutuse põhjustas asjaolu, et Eesti inimesed saavad tihtilugu tulu ka välisriigist, aga seal annab maksuhaldur teenitud tulu maksustamise kohta tõendi välja alles aprillis. Nii tekib tüütu olukord, kus eestimaalane esitab Eestis maksuametile deklaratsiooni märtsi lõpuks, aga hakkab siis aprillis, kui välisriigist tõend laekub, deklaratsiooni parandama. „Samuti annab see ametile võimaluse hajutada teenindusbüroos koha peal käivate inimeste arvu 1,5 kuu pealt 2,5 kuu peale,“ ütles Tabri.

Seaduseelnõu seletuskirjas seisab, et oma füüsilise isiku tuludeklaratsiooni muutis 2931 isikut, kellel oli deklareeritud välistulu 2018. aasta deklaratsioonis. 2018. aasta deklaratsioone tuli hilinemisega, st pärast 1. aprilli 42 479, sh paberkandjal 11 663. Seetõttu pikendatakse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise tähtaega 30. aprillini, et välisriigis tulu teenivad füüsilised isikud saaksid kohe õige deklaratsiooni esitada.

Üht põhjust, miks selline seadusemuudatus riigi rahandusele vajalik võiks olla, tuleks otsida ka riigi rahavoogude juhtimises. Pärast tulumaksureformi on paljud inimesed jätnud tulumaksuvaba miinimumi igakuiselt palga sisse arvestamata ning see on tähendanud suuri väljamakseid kassast, mis veel sel aastal oli ka osaline põhjus riigi võlakirjade väljastamise taga.

Päris põhjuslikku seost deklaratsioonide tähtaja nihutamise ja riigikassa kevadiste madalseisu vahel opositsioonierakonna liige ja endine rahandusminister Aivar Sõerd tõmmata ei tahaks, kuid ta märgib, et keeruline olukord kevadeti on muutumas paratamatuseks.

"Sel kevadel oli keskvalitsuse rahavooline miinus ja selle tulemusel kahanes riigikassa likviidsus sellises määras, et tuli hakata lisavahendeid otsima, kasutusele võeti EIB 215 miljoni euro suurune laenujääk ning väljastati võlakirju 200 miljoni euro eest. Osaliselt oli selle likviidsusvajaduse taga tulumaksutagastuste maht. Sama olukord ootab ees järgmisel kevadel," ütles Sõerd.

Likviidsusreservi kahanemine seadusega lubatud piirile toimus Sõerdi sõnul esimest korda ning on tema sõnul ühtlasi hoiatav märk sellest, et töötu- ja haigekassareservid, mida riigikassas hoitakse, on ära kulunud. Samas märkis Sõerd, et ilmtingimata pole selle pärast vaja deklaratsioonide tähtaega edasi lükata, sest kui "valitsus sai ühekorra 200 miljoni eest võlakirju väljastatud, siis saab ta seda teha ka järgmine kord".