- OMX Baltic0,11%320,29
- OMX Riga0,06%971,12
- OMX Tallinn−0,07%2 232,92
- OMX Vilnius0,42%1 513,35
- S&P 5000,36%7 750,81
- DOW 30−0,21%51 067,74
- Nasdaq 0,68%27 374,57
- FTSE 1000,34%10 497,28
- Nikkei 2252,4%69 946,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,94
- OMX Baltic0,11%320,29
- OMX Riga0,06%971,12
- OMX Tallinn−0,07%2 232,92
- OMX Vilnius0,42%1 513,35
- S&P 5000,36%7 750,81
- DOW 30−0,21%51 067,74
- Nasdaq 0,68%27 374,57
- FTSE 1000,34%10 497,28
- Nikkei 2252,4%69 946,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%94,94
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Meeldetuletuseks: vilepuhumine ja keda see puudutab?
Howard Wilkinson ja Danske Bank, Keegan McBride ja Tallinna Tehnikaülikool, Illar Lemetti ja maaeluministeerium. Kõik eelnimetatud skandaalid on saanud alguse just vilepuhujatest.
Vilepuhumine on kõnekeelne mõiste, mida kasutatakse siis, kui keegi julgeb võtta sõna ja avalikustada tööandja rikkumisi või muul viisil ebaeetilist tegevust.
Eelmise aasta detsembrini puudus Euroopa Liidu tasandil regulatsioon, mis tagaks vilepuhujate õigusliku kaitse pärast vihje andmist. Eesti ei olnud siinpuhul erand. Nimelt oli selgesõnaline vilepuhujate kaitse seadusega sätestatud üksnes kümnes Euroopa Liidu 28 liikmesriigist.
Euroopa Liidu seadusandja otsustas valitsevat olukorda muuta, võttes vastu vilepuhujate direktiivi, mille eesmärk on parandada teatud valdkondades õigusnormide täitmist vihjeandjatele tööandja survemeetmete eest tõhusa kaitse tagamise kaudu.
Keda puudutab uus direktiiv?
Uus regulatsioon tõi kaasa lisakohustused asutustele ning keskmistele ja suurtele ettevõtetele. Direktiivi kohaselt kohustuvad kõik asutused ja finantsteenuste valdkonnas tegutsevad ettevõtted ning rohkem kui 50 töötajaga muud ettevõtted välja töötama turvalise kanali asutusesiseseks rikkumist teavitamiseks. Teabe avaldamiseks loodud kanal peab võimaldama rikkumistest teavitada suuliselt või kirjalikult või mõlemal viisil.
Vilepuhumisest räägivad KPMG eksperdid Risto Agur ja Viljar Alnek juhtidele ja finantsistidele korraldatud konverentsil KPMG Ärifoorum, mis toimub 6. veebruaril.
Lisaks näeb direktiiv ette kohustuse kehtestada rikkumisteadete menetlemise kord. Direktiivi kohaselt on tööandja kohustatud seitsme päeva jooksul kinnitama rikkumisteate kättesaamist ja kolme kuu jooksul kättesaamise kinnitamisest andma tagasisidet järeltegevuste kohta. Seega tuleb ettevõtjatel määrata konkreetne isik või üksus, kes hakkab rikkumisteadetega tegelema. Rikkumisteadetega tegelev isik võib mh olla ettevõtteväline isik, nt välisnõustaja, audiitor või töötajate esindaja.
Lisaks sätestab direktiiv selgesõnalise keelu, mille kohaselt ei tohi rikkumisteate teinud töötajaid lahti lasta, anda neile negatiivset tulemustagasisidet, jätta ära nende ametikõrgendust, alandada töötasu, muuta töötunde, jätta andmata vajalikku koolitust, neid diskrimineerida või nende mainet kahjustada.
Kuigi direktiiv kaitseb eelkõige töötajat, kes soovib teavitada asutuses või ettevõttes toimuvast rikkumisest, võimaldab direktiiv kaitset ka tööandjale. Nimelt peavad tööandjad saama kasutada õigust tõhusatele õiguskaitsevahenditele ja õiglasele kohtupidamisele, süütuse presumptsiooni ja kaitseõigusi. Samuti peavad liikmesriigid kaitsma tööandjat valeteadete eest, kohaldades rikkumise kohta teadlikult vale teavet esitava isiku suhtes proportsionaalset ja hoiatavat karistust.
Millal tuleks valmis olla?
Ettevõtted, kus on 250 või rohkem töötajat, kohustuvad viima oma tegevuse direktiiviga vastavusse hiljemalt 2021. aasta 17. detsembriks. Väiksema kollektiiviga ettevõtetele, so 50–249 töötajat, on antud aega kuni 2023. aasta 17. detsembrini.
Kaheaastane direktiivi ülevõtmistähtaeg võib hetkel tunduda küll kaugel, kuid asutused ja ettevõtted peaksid selleks valmistuma hakkama juba praegu. Ennekõike peaksid juba praegu valmistuma hakkama asutused ja ettevõtted, kes pole varem töötajatele rikkumistest teavitamise süsteemi võimaldanud.
Seotud lood
Elame kiiresti muutuva keskkonnaga maailmas. Väljakutsete hulga ja nende lahendamise kiirusega seisavad silmitsi ja peavad toime tulema kõik ettevõtted.
Tarkvararobootikat, st tootmis- ja kontoriprotsesside automatiseerimist tarkvararobotite abil (ingl robotic process automation e RPA), lükkab tagant ühelt poolt tööjõu hinna kasv ja teiselt poolt RPA platvormidel põhineva arendamise soodne hind.
Baltic Core Property Fund koondab kohaliku kapitali 400 miljoni eurose kinnisvaraportfelli loomiseks
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele