Krüptoraha vahetamise, kauplemise ja hoidmise ehk rahakotiteenuseid pakkuvaid ettevõtteid on Eesti majandustegevuse registris üle 1300. Kas Eesti seadused pakuvad nende ettevõtete teenuste kasutajatele piisavalt kaitset?

- Bitcoin
 - Foto: shutterstock.com
 
Vastust sellele küsimusele otsis mullu Tartu ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud magistritöös Sirli Viikoja. Ta selgitab probleemi: „Otsuse selles osas, millist platvormipidajat valida, teeb inimene suuresti platvormi avaldatava teabe ehk selle põhjal, mida platvorm oma veebilehel, turundusmaterjalides ja tingimustes lubab. Regulatiivne ebaselgus tekitab aga olukorra, kus platvormipidajatele ei ole ühtseid teabe avaldamise nõudeid, mistõttu on risk, et avaldatakse mittetäielikku, eksitavat või isegi valet teavet ning jäetakse välja toomata platvormi kasutamisega seotud riskid.“
Seotud lood
Kvartaalse väljamaksega võlakirju saab märkida 11. novembrini
Läti juhtivate keskkonnateenuste ettevõtete kontsern, AS CleanR Grupa viib läbi esimese avaliku võlakirjapakkumise, mille käigus soovib kaasata ka Eesti investoritelt 6,5% aastase intressimääraga 
võlakirjadega kokku 15 miljonit eurot. Võlakirjade märkimisperiood lõpeb 11. novembril kell 15:30.