Krüptoraha vahetamise, kauplemise ja hoidmise ehk rahakotiteenuseid pakkuvaid ettevõtteid on Eesti majandustegevuse registris üle 1300. Kas Eesti seadused pakuvad nende ettevõtete teenuste kasutajatele piisavalt kaitset?

- Bitcoin
- Foto: shutterstock.com
Vastust sellele küsimusele otsis mullu Tartu ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud magistritöös Sirli Viikoja. Ta selgitab probleemi: „Otsuse selles osas, millist platvormipidajat valida, teeb inimene suuresti platvormi avaldatava teabe ehk selle põhjal, mida platvorm oma veebilehel, turundusmaterjalides ja tingimustes lubab. Regulatiivne ebaselgus tekitab aga olukorra, kus platvormipidajatele ei ole ühtseid teabe avaldamise nõudeid, mistõttu on risk, et avaldatakse mittetäielikku, eksitavat või isegi valet teavet ning jäetakse välja toomata platvormi kasutamisega seotud riskid.“
Seotud lood
Läti kapitalituru ajaloos toimub esimest korda ulatuslik vabatahtlik aktsiate tagasiostutehing, mille eesmärk on muuta oluliselt riigi finantsmaastikku. Finantsteenuste kontsern Indexo viib ellu DelfinGroupi aktsiate tagasiostu- ja vahetuspakkumist ning emiteerib uusi aktsiaid, eesmärgiga luua Lätis tugev kohaliku kapitaliga finantskontsern, mis suudaks pakkuda reaalset konkurentsi välismaistele pankadele.