Krüptoraha vahetamise, kauplemise ja hoidmise ehk rahakotiteenuseid pakkuvaid ettevõtteid on Eesti majandustegevuse registris üle 1300. Kas Eesti seadused pakuvad nende ettevõtete teenuste kasutajatele piisavalt kaitset?

- Bitcoin
- Foto: shutterstock.com
Vastust sellele küsimusele otsis mullu Tartu ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud magistritöös Sirli Viikoja. Ta selgitab probleemi: „Otsuse selles osas, millist platvormipidajat valida, teeb inimene suuresti platvormi avaldatava teabe ehk selle põhjal, mida platvorm oma veebilehel, turundusmaterjalides ja tingimustes lubab. Regulatiivne ebaselgus tekitab aga olukorra, kus platvormipidajatele ei ole ühtseid teabe avaldamise nõudeid, mistõttu on risk, et avaldatakse mittetäielikku, eksitavat või isegi valet teavet ning jäetakse välja toomata platvormi kasutamisega seotud riskid.“
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.