Autor: Villu Zirnask • 17. veebruar 2020

Ainult tellijatele

Krüptoraha vahetamise, kauplemise ja hoidmise ehk rahakotiteenuseid pakkuvaid ettevõtteid on Eesti majandustegevuse registris üle 1300. Kas Eesti seadused pakuvad nende ettevõtete teenuste kasutajatele piisavalt kaitset?

Vastust sellele küsimusele otsis mullu Tartu ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud magistritöös Sirli Viikoja. Ta selgitab probleemi: „Otsuse selles osas, millist platvormipidajat valida, teeb inimene suuresti platvormi avaldatava teabe ehk selle põhjal, mida platvorm oma veebilehel, turundusmaterjalides ja tingimustes lubab. Regulatiivne ebaselgus tekitab aga olukorra, kus platvormipidajatele ei ole ühtseid teabe avaldamise nõudeid, mistõttu on risk, et avaldatakse mittetäielikku, eksitavat või isegi valet teavet ning jäetakse välja toomata platvormi kasutamisega seotud riskid.“