Krüptoraha vahetamise, kauplemise ja hoidmise ehk rahakotiteenuseid pakkuvaid ettevõtteid on Eesti majandustegevuse registris üle 1300. Kas Eesti seadused pakuvad nende ettevõtete teenuste kasutajatele piisavalt kaitset?

- Bitcoin
- Foto: shutterstock.com
Vastust sellele küsimusele otsis mullu Tartu ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud magistritöös Sirli Viikoja. Ta selgitab probleemi: „Otsuse selles osas, millist platvormipidajat valida, teeb inimene suuresti platvormi avaldatava teabe ehk selle põhjal, mida platvorm oma veebilehel, turundusmaterjalides ja tingimustes lubab. Regulatiivne ebaselgus tekitab aga olukorra, kus platvormipidajatele ei ole ühtseid teabe avaldamise nõudeid, mistõttu on risk, et avaldatakse mittetäielikku, eksitavat või isegi valet teavet ning jäetakse välja toomata platvormi kasutamisega seotud riskid.“
Seotud lood
Võlakirju saab märkida kuni 21. aprillini.
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI) alustab 2 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 8,5%. 165 mln euro väärtuses varasid haldav äriühing suurendas aprillis oma töös olevate päikese- ja tuuleparkide mahtu 303 MW-ni ning viib järjekindlalt ellu strateegiat, mis näeb ette kõigi arendusjärgus ja toimivate projektide müüki 2027. aasta lõpuks.