Krüptoraha vahetamise, kauplemise ja hoidmise ehk rahakotiteenuseid pakkuvaid ettevõtteid on Eesti majandustegevuse registris üle 1300. Kas Eesti seadused pakuvad nende ettevõtete teenuste kasutajatele piisavalt kaitset?

- Bitcoin
- Foto: shutterstock.com
Vastust sellele küsimusele otsis mullu Tartu ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud magistritöös Sirli Viikoja. Ta selgitab probleemi: „Otsuse selles osas, millist platvormipidajat valida, teeb inimene suuresti platvormi avaldatava teabe ehk selle põhjal, mida platvorm oma veebilehel, turundusmaterjalides ja tingimustes lubab. Regulatiivne ebaselgus tekitab aga olukorra, kus platvormipidajatele ei ole ühtseid teabe avaldamise nõudeid, mistõttu on risk, et avaldatakse mittetäielikku, eksitavat või isegi valet teavet ning jäetakse välja toomata platvormi kasutamisega seotud riskid.“
Seotud lood
Võlakirjade märkimine kestab 20. maist kuni 5. juunini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios Energetikos Investicijos (AEI) alustab 5 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 9%. Viimasesse tegevusetappi jõudnud ettevõte, mis haldab 165 miljoni euro väärtuses vara Poolas, Leedus ja Lätis, seab eesmärgiks müüa kõik toimivad ning arendatavad projektid hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Viimasel ajal on AEI päikese- ja tuuleparke omandanud Suurbritannia ja Soome strateegilised investorid.