Euroopa Komisjon julgustab oma tõlgendavas teatises laenude andmise edendamise kohta pankasid kasutama täielikult ära paindlikkust, mida võimaldavad kehtivad arvestuseeskirjad ja usaldatavusnõuded. Eesti võimud on komisjoni põhiseisukohtadega nõus ja toetavad neid.
Pärast eelmist kriisi on rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi (IFRS) 9 kaudu laenukahju eraldiste tegemise suhtes kehtestatud rohkem tulevikku suunatud lähenemisviisi, sest tollal ilmnes, et paljudel pankadel oli liiga vähe laenukahju eraldisi, et katta kahjud laenuvõtjate makseviivituse korral. Praeguses kriisis tahavad võimud aga vältida ohtu, et selle lähenemisviisi kohaldamine toob automaatselt kaasa pankade krediidikahju eraldiste järsu suurenemise, mis vähendaks omakorda nende võimet anda klientidele laenu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?