Euroopa Komisjon koostas valge raamatu, milles käsitletakse välisriigi subsiidiumide moonutavat mõju ühtsel turul, ja ootab nende tõrjumiseks pakutavate lahenduste kohta sidusrühmadelt tagasisidet 23. septembrini.
„Moonutuste vältimiseks on liikmesriikide toetuste suhtes alati kohaldatud ELi riigiabi eeskirju. Subsiidiumidel, mida ELi mittekuuluvate riikide valitsused annavad ettevõtetele ELis, näib olevat üha suurem negatiivne mõju ühtsel turul, samas jäävad need ELi riigiabieeskirjade kohaldamisalast välja,“ selgitab komisjon vajadust uute reeglite järele „Üha arvukamad on juhtumid, kus tundub, et välisriigi subsiidiumid on hõlbustanud ELi ettevõtete omandamist või moonutanud subsiidiume saanute investeerimisotsuseid, turutehinguid või hinnakujundust või moonutanud osalemist riigihangetes, kahjustades ettevõtteid, keda ei subsideerita.“
Seotud lood
Pärast 2009. aasta finantskriisi hakkasis keskpangad ja järelvalveasutused pankasid regulaarselt stressitestima. Whartoni ärikooli rahvusvahelise panganduse professor Richard J. Herring räägib intervjuus väljaandele Knowledge@Wharton, kui palju on sellest kasu ja kuidas teha stressitestid tõhusaks kriisiennetusvahendiks. Herring kirjutas möödunud aastal koos nõustamisfirma Oliver Wyman partneri Til Schuermanniga analüüsi „Stressitestimise eesmärgid ja probleemid“.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?