9. detsember 2020

Mis oleks, kui me kasutaks praegust kriisi jätkusuutliku majanduse käivitamiseks?

Pärnu Finantskonverentsi moderaator Kaarel Ots
Autor: Raul Mee

2020. aasta on asetanud meid olukordadesse, mida me ettegi ei osanud kujutada ja toonud meile väljakutseid, milleks me kaugeltki valmis ei olnud. Paljud ettevõtted sattusid tõsistesse raskustesse ja mitmed pidid tegevuse lõpetama. Kuid head kriisi ei saa raisku lasta. Paljud ettevõtted leidsid võimaluse kiireks kohanemiseks ja uutel viisidel tegutsemiseks. Kriis andis tõuke paljude protsesside märkimisväärseks kiirendamiseks ja ajendas võtma ette muudatusi, mida varem võimatuks peeti.

Üks muudatus, millest on palju räägitud, kuid mille elluviimiseks pole leitud võimalust või vajadust, on jätkusuutlik ettevõtlus. Traditsioonilised finantsjuhtimise teooriad näevad finantsjuhtimise eesmärgina ettevõtte omanike vara väärtuse maksimeerimist, kuid kas sellisel mõtteviisil on globaalsete kliima-, keskkonna- ja tervishoiuprobleemide valguses üldse enam kohta?

Jätkusuutliku inimarengu Tiigrihüpe

Säästvat arengut saab hinnata kahe üldise näitajaga. Esimene näitaja on ÜRO inimarengu indeks (HDI), mis mõõdab riigi kodanike elu, jälgides riigi saavutusi pikaealisuse, hariduse kättesaadavuse ja sissetuleku osas. Riike, mille HDI näitaja on kõrgem kui 0,7, loetakse kõrgeks inimarenguga riikideks. Teine näitaja on ökoloogiline jalajälg, mis mõõdab, kas inimkond elab looduse võimaluste piires. Ökoloogilist jalajälge saab mõõta kas globaalsetes hektarites inimese kohta või näitajaga, kui mitu Maad oleks vaja inimkonna toetamiseks, kui kõikide inimeste jalajälg oleks samasugune.

Nende kahe indikaatori kombineerimine loob ülevaate jätkusuutlikust inimarengust.

Eesti inimarengu indeks 2017. aastal oli 0,88, kuid samal ajal oli Eesti ökoloogiline jalajälg inimese kohta Euroopas kõige suurem. Kui kõik inimesed maailmas elaksid nii, nagu eestlased keskmiselt, oleks meil vaja 4,48 Maad. Mis oleks, kui me kasutaks praegust kriisi jätkusuutliku majanduse käivitamiseks?

23. Pärnu Finantskonverentsil „Tuleviku teenäitaja” seamegi pilgud tulevikku. Milline on maailm pärast COVID-19 levikust ja sellega võitlemise meetmetest tingitud kaost? Mis saab edasi? Kas me ootame endiste aegade naasmist või loome uut reaalsust? Milline see uus reaalsus olla võiks?

Vaatame, millised suunad on jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku ettevõtluse osas maailmas, kas tegemist on mõttetu aja- ning rahakulu tähendava new age teemaga või on ettevõtetel päriselt vaja hakata nende teemadega tegelema ning uurime, kas see saab ka kuidagi meile kasulik olla.

Loomulikult räägime ka traditsioonilistest finantsjuhtimise teemadest, jagame kogemuslugusid finantsjuhtimisest muutlikes oludes ning anname näpunäiteid tulusate ostu-müügitehingute tegemiseks, vaatame kuidas parandada ressursside kasutamise juhtimist ning hinnata ja analüüsida tulemusi. Samuti anname teadmisi enese ja oma töötajate paremaks juhtimiseks.

Tule osale Pärnu Finantskonverentsil ja saa teadlikuks finantsjuhtimise uutest suundadest ning parimatest praktikatest!

Pane end kirja Pärnu Finantskonverentsile, mis toimub 15.-16. aprillil 2021 Pärnus!

Laval on paljud eesti- ja välismaised eksperdid, sh Stefan Hyttfors, Galith Nardbornik, Robert Kitt, Kristel Volver, Madis Toomsalu, Margo Loor, Evelyn Aaviksoo, Peeter Koppel jpt.

Pane end kirja siin.

Programmijuht Gerda Urva

Jaga lugu
Finantsuudised.ee toetajad:
Daisy PelloFinantsuudised.ee juhtTel: 6670405
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077