Võrreldes eelmiste aastatega on praegu mõnevõrra vähem peresid, kellel jääb pärast esmatarvilike kulutuste ja laenumaksete tegemist raha üle. Arvestades tööpuuduse kasvu, on see ka loogiline, kirjutab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.
Õnneks on perede osakaal, kellel ei jää raha üle, pikemaajalises võrdluses siiski suhteliselt madal, sest tööpuudus on siiski veel suhteliselt vaoshoitud. Keskmisest rohkem on inimesi, kellel ei jää pärast esmatarvilike kulutusi raha üle, vanemaealiste, madalama sissetuleku ja haridusega ning maa-asulate elanike seas.
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.