• OMX Baltic−0,15%294,29
  • OMX Riga−0,04%916,34
  • OMX Tallinn−0,38%1 978,33
  • OMX Vilnius0,07%1 233,91
  • S&P 5000,47%6 615,28
  • DOW 300,11%45 883,45
  • Nasdaq 0,94%22 348,75
  • FTSE 100−0,07%9 277,03
  • Nikkei 225−0,13%44 709,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,62
  • OMX Baltic−0,15%294,29
  • OMX Riga−0,04%916,34
  • OMX Tallinn−0,38%1 978,33
  • OMX Vilnius0,07%1 233,91
  • S&P 5000,47%6 615,28
  • DOW 300,11%45 883,45
  • Nasdaq 0,94%22 348,75
  • FTSE 100−0,07%9 277,03
  • Nikkei 225−0,13%44 709,67
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,62
  • 08.02.21, 08:30

2020. aasta lõpp tõi pensionifondide Eesti investeeringutesse languse

2020. aasta IV kvartalis langes pensionifondide Eestisse investeeritud varade maht võrdluses III kvartaliga 0,91 protsendipunkti, moodustades 11,93% fondide kogumahust. Tegu on kolmanda järjestikuse kvartaliga, mille jooksul investeeringud Eestisse langevad ning viimati oli Eestisse investeeritud pensionifondide kogumaht alla 12% 2018. aasta esimeses kvartalis.
2020. aasta lõpp tõi pensionifondide Eesti investeeringutesse languse
Kõige rohkem langesid investeeringud Eestisse Swedbanki pensionifondidest, kogusummas 12,8 miljonit eurot, Swedbankile järgnesid SEB pensionifondid 3,1 miljoni euroga. Hoolimata üldisest investeeringute vähenemisest suurenesid LHV pensionifondide investeeringud Eestisse 1,1 miljonit eurot, esmakordselt investeeris Eestisse ka LHV pensionifond Roheline. Luminori pensionifondid suurendasid investeeringuid Eestisse ligi 360 000 euro võrra. 2020. aasta IV kvartali lõpuks olid pensionifondid investeerinud Eestisse 631 miljonit eurot, mis on 14,4 miljonit eurot vähem, kui III kvartalis. Pensionifondide kogumaht oli 5,28 miljardit eurot, mis on 260 miljonit rohkem, kui III kvartalis.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.09.25, 08:31
Riigihanked on väljakutseks nii hankijatele kui pakkujatele
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele