Fookus ettevõtte kuludel – mitte ainult kriisiaja meede!

Mis oleks sellise näite puhul lahenduseks, võttes arvesse, et kulude olemust ja nende mõju saab analüüsida mitmel moel? Üheks käepärasemaks meetodiks on tegevuspõhise kuluarvestussüsteemi juurutamine, mille aluseks on kulude tekkepõhjuste ja nende mõju analüüs äritegevuse erinevates faasides, lõikude kaupa. Kulud ei ole lihtsalt number ettevõtte kasumiaruandes, vaid iga kulu tekkimisel on nii põhjus kui ka tagajärg.

Võttes tööle uue inimese on oluline teada mitte ainult seda, mis on tema palgakulu, vaid milline on tekkiva lisakulu efekt vastavas tegevuses. Iga tegevustsükkel loob endaga kulusid ja mõistes, milline tegevus milliseid kulusid tekitab, on võimalik täpsemalt analüüsida, millised kulud on vajalikud ja millised mitte ning kuskohas täiendav kulu toob kaasa endaga kasumlikkuse kasvu ja kus pigem kahanemise. Tavapärane nn klassikaline kuluarvestus, kus kulud koondatakse lihtsalt nende olemuse põhjal ritta, ei anna sugugi täpset pilti ettevõtte tegevusest ja selle efektiivsusest.

Kui ettevõtja suudab mõista kulude kujunemist, kulude tekkimise põhjuseid ning nende mõju lõpphinnale, on sellega mitmedki finantsprobleemid sageli lahendatud.