2019. aastal alustas toonane Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuskoalitsioon aktiivseid ettevalmistusi avaliku ja erasektori koostöömudeli (PPP) rakendamiseks Eesti põhimaanteede neljarealiseks (2+2) väljaehitamisel.
Ambitsioonikate plaanide kohaselt pidi juba 2021. aastal algama Tallinn-Pärnu maanteel Libatse-Nurme teelõigu ehitus DBFM-meetodil (Design-Build-Finance-Maintain), et saada pilootprojekti käigus seni Eestis puuduv reaalne kogemus averuse toimimisest selles valdkonnas.
Valitsus arutas kabinetiistungil järgmise nelja aasta 2+2 teede ehituse ajakava ja rahastust, kuna teede väljaehitamiseks on vaja juurde leida 186 miljonit eurot.
Tundub loogiline, et kui ettevõtte müük ja kasum kasvavad, paraneb ka üldine rahaline olukord. Tegelikkus võib aga olla vastupidine. Ilma selge rahavoogude planeerimiseta muutub kasv kiiresti pingeliseks ning otsuseid hakatakse tegema alles kriisiolukorras. Miks see nii on ja mida juba eos muuta annaks?