Riigikohus kinnisvaraarendajale: igasugust kaudset lisakahju ei tule hüvitada isegi selle õigusvastase tekitamise korral

COVID-19 annab tööstuse ümberpaigutamisele lisakiirenduse.

Iga finantsist teab, et tohutu hulga Euroopa riigivõlakirjade tootlus on praegu negatiivne. Laenuvõtjatele-võlakirjaemitentidele see üldjuhul siiski ei tähenda, et investorid neile regulaarselt – kord või kaks aastas – raha maksavad. See ei oleks praktiline, sest nõuaks maksete korraldamist investorilt emitendile. Kuidas tagada, et need igalt investorilt õigel päeval ja õiges summas ikka laekuvad?

Enamiku väikeettevõtjate jaoks tähendab majandustarkvara eelkõige raamatupidamisprogrammi. Tegelikult on mõiste palju laiem, kuid enamasti on selle keskmes tõesti raamatupidamisprogramm, millele on lisatud erinevaid mooduleid, et rajada infosüsteem, mis toetaks ettevõtte äriprotsesse ja hõlmaks infot võimalikult täielikult.

Finantsinspektsiooni äsja avaldatud aastaaruandest selgub, et Eesti finantssektori jaoks kujunes 2020. aasta pärast kevadist ehmatust edukaks.

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.