Riigikohus kinnisvaraarendajale: igasugust kaudset lisakahju ei tule hüvitada isegi selle õigusvastase tekitamise korral

COVID-19 annab tööstuse ümberpaigutamisele lisakiirenduse.

Iga finantsist teab, et tohutu hulga Euroopa riigivõlakirjade tootlus on praegu negatiivne. Laenuvõtjatele-võlakirjaemitentidele see üldjuhul siiski ei tähenda, et investorid neile regulaarselt – kord või kaks aastas – raha maksavad. See ei oleks praktiline, sest nõuaks maksete korraldamist investorilt emitendile. Kuidas tagada, et need igalt investorilt õigel päeval ja õiges summas ikka laekuvad?

Enamiku väikeettevõtjate jaoks tähendab majandustarkvara eelkõige raamatupidamisprogrammi. Tegelikult on mõiste palju laiem, kuid enamasti on selle keskmes tõesti raamatupidamisprogramm, millele on lisatud erinevaid mooduleid, et rajada infosüsteem, mis toetaks ettevõtte äriprotsesse ja hõlmaks infot võimalikult täielikult.

Finantsinspektsiooni äsja avaldatud aastaaruandest selgub, et Eesti finantssektori jaoks kujunes 2020. aasta pärast kevadist ehmatust edukaks.

Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios Energetikos Investicijos (AEI) alustab 5 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 9%. Viimasesse tegevusetappi jõudnud ettevõte, mis haldab 165 miljoni euro väärtuses vara Poolas, Leedus ja Lätis, seab eesmärgiks müüa kõik toimivad ning arendatavad projektid hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Viimasel ajal on AEI päikese- ja tuuleparke omandanud Suurbritannia ja Soome strateegilised investorid.