Riigikohus kinnisvaraarendajale: igasugust kaudset lisakahju ei tule hüvitada isegi selle õigusvastase tekitamise korral

COVID-19 annab tööstuse ümberpaigutamisele lisakiirenduse.

Iga finantsist teab, et tohutu hulga Euroopa riigivõlakirjade tootlus on praegu negatiivne. Laenuvõtjatele-võlakirjaemitentidele see üldjuhul siiski ei tähenda, et investorid neile regulaarselt – kord või kaks aastas – raha maksavad. See ei oleks praktiline, sest nõuaks maksete korraldamist investorilt emitendile. Kuidas tagada, et need igalt investorilt õigel päeval ja õiges summas ikka laekuvad?

Enamiku väikeettevõtjate jaoks tähendab majandustarkvara eelkõige raamatupidamisprogrammi. Tegelikult on mõiste palju laiem, kuid enamasti on selle keskmes tõesti raamatupidamisprogramm, millele on lisatud erinevaid mooduleid, et rajada infosüsteem, mis toetaks ettevõtte äriprotsesse ja hõlmaks infot võimalikult täielikult.

Finantsinspektsiooni äsja avaldatud aastaaruandest selgub, et Eesti finantssektori jaoks kujunes 2020. aasta pärast kevadist ehmatust edukaks.

Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?