Eesti finantssektor elas esimese koroona-aasta üle väga hästi
Finantsinspektsiooni äsja avaldatud aastaaruandest selgub, et Eesti finantssektori jaoks kujunes 2020. aasta pärast kevadist ehmatust edukaks.
Villu Zirnask
Foto: Maris Ojasuu
„Vastupidiselt COVID-19 viiruse mõjust tulenenud kartusele püsis võlas olevate laenude ja ka mittetöötavate laenude osakaal kogu laenuportfellist eelmise aasta vältel võrdlemisi stabiilsena. Koroonakriisi puhkemise aegu ehk 25. märtsil oli Eesti pangandussektoris vähemalt ühe päeva võlas olnud laene 3,4% ja mittetöötavaid laene 1,9% laenuportfellist. Aasta lõpus olid need näitajad isegi madalamad. Samuti ei olnud erilist kriisi mõju näha sektori kasumile ja kasumlikkusele,“ märgib finantsinspektsioon.
Märtsi lõpuks oli pensioni teisest sambast lahkumiseks esitatud 170 155 avaldust, mille järgi võetakse septembris pensionifondidest välja 1,3 miljardi euro väärtuses pensioniks kogutud sääste (31.03.2021 seisuga). Lahkumisavalduste kogumine ja andmete töötlemine kulges suuremate tõrgeteta ning õigeaegselt.
Pensionilepingu lõpetamiseks esitas kindlustusandjatele avalduse 3033 inimest. Pensionilepinguid sõlminud kolm kindlustusandjat peavad mai lõpuks otsustama, kas nad soovivad turul edasi tegutseda või annavad oma pensionilepingute portfellid üle riigile.
Oma ala professionaalide koostöös loodud eelarverakendus VeeRa on kasvanud Eesti avaliku sektori eelarveprotsesside digipöörde sümboliks ning võidab järjest enam kasutajaid ka teistes sektorites. Kui varem sõltus eelarve koostamine lõpututest Exceli tabelitest ja käsitsi andmesisestusest, siis nüüd pakub VeeRa pilvepõhist lahendust, mis on ühtaegu mugav kulujuhtidele ja ülevaatlik finantsjuhtidele.