Raamatupidamise korraldamisest mikroettevõttes

2018. aastal loodi Eestis oma tulu legaalseks deklareerimiseks lisavõimalus – ettevõtluskonto. See on mõeldud füüsilisele isikule, kes müüb kaupu või pakub teenuseid teisele füüsilisele isikule ja seeläbi teenib maksustatavat tulu.

Üks ettevõtluse ja majanduse põhireegleid ütleb, et selleks, et teenida tulu, tuleb teha kulutusi ehk kasutatud ressursside (tööjõu, materjali, seadmete, raha jms) eest tuleb maksta. Niisama, mitte millestki ei teki midagi. Nagu energia jäävuse seadus: energia kantakse üle ühelt kehalt teisele ja nii ka ettevõtluses luuakse ühest ressurssist teist.

Viimasel aastal kogu maailma raputanud koroonapiirangud on teinud ettevõtjate elu keeruliseks – äritegevus on soiku jäänud ja paljud sõltuvad ellujäämisel vaid valitsuse otsustest. Sellest tulenevalt on teravalt päevakorda kerkinud ettevõtete finantsiline jätkusuutlikkus, mis omakorda on suurendanud tähelepanu ettevõtte tegevuse ja ärimudeli jätkusuutlikkusele ning tulude-kulude analüüsile.

Ettevõttele väärtuse määramise põhjusi leiab mitu: kõige levinum põhjus on ettevõtete ost-müük, aga ka näiteks mõne osaniku osa väljaostmine või, vastupidi, uue osaniku liitumine, samuti panga või investorite nõue krediidi saamisel. Vahel võib olla ka lihtsalt soov oma „elutööd“ hinnata – kui palju loodud ettevõte täna väärt on.

Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.