Kas ettevõttest sularaha välja võttes rikub juhatuse liige maksude tasumise tagamise kohustust?

Kohtuasi 3-18-1758: Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras A OÜ-le tasumiseks maksusumma 104 013 eurot. A OÜ esitas kaebuse maksuotsuse tühistamiseks, kuid Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus jõustus 28. juunil 2019.

Riigikohtu üldkogu otsustas mööblitootja Tarmeko endise juhi kriminaalasjas, et tahtliku rikkumise toime pannud äriühingu juhatuse liikme vastu võib teatud tingimustel esitada kahjunõude kümne aasta jooksul. Varasemas kohtupraktikas on see tähtaeg olnud eranditult viis aastat.

Euroopa Liidu liikmesriikidel on oma maksupoliitika kujundamisel võrdlemisi vabad käed.

Kui on põhjust arvata, et ettevõtja on rikkunud konkurentsireegleid, siis sõltuvalt rikkumise olulisusest, võivad ametiasutused seda menetlema hakata nii siseriiklikult kui EL tasandil. Mitme menetluse ja seega ka mitme potentsiaalse sanktsiooni määramise puhul tekib küsimus, kas ja kuidas on see kooskõlas topelt karistamise vältimise ehk ne bis in idem põhimõttega. Euroopa Liidu Kohus käsitles seda küsimust oma hiljutises Slovak Telekom lahendis.

Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.