Viimase aastaga on Eesti ettevõtete hoiused kasvanud 17%
Eesti inimeste pangahoiused kasvasid mais 13 miljoni euro võrra – seda on oluliselt vähem kui aasta esimestel kuudel, mil igas kuus lisandus hoiustele ligi 200 miljonit eurot.
“Pankadel on kriisist taastumisel oluline roll, sest on palju sektoreid, kes vajavad praegusest majanduskasvust osasaamiseks ja elujõulisuse taastamiseks käivitavat rahasüsti. Uuringu tulemustest on aga näha, et pankade keskendumine traditsioonilise tegevusmudeliga suurtele firmadele on jätnud väikeettevõtted nõrka positsiooni,“ lisas Klettenberg.
Ettevõtte pikaajalise jätkusuutliku tegevuse hindamisel on peamisteks näitajateks kasum ja maksejõulisus. Kasumlik ettevõte suudab kasutada oma varasid efektiivselt ning teenida sellega omanikele nõutavat tulusust.
Kui suur osa inimeste kodudest ja sõidukitest ning laenukapitali kasutavatest ettevõtetest on finantseeritud pankade poolt, siis milline on pankade roll rohepöörde saavutamisel? Pärnu Finantsjuhtimise konverentsi 2021 põhifookus oli rohepöörde teemadel ja aruteludel. Rohelisest kapitalist ja pankadest kui rohepöörde võimendajatest rääkis konverentsil LHV Panga Grupi juht Madis Toomsalu.
Eelmisel nädalal Eesti Panga korraldatud maksekeskkonna foorumil räägiti Eesti maksekeskkonna digitaliseerimise eesmärkidest, mille üks prioriteete on väikeettevõtjate toetamine digitaalsete makselahenduste kasutuselevõtmisel.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?