Autor: Andres Sutt • 17. jaanuar 2022

Eesti kasvu kolm hooba

Prognoosi kohaselt keskmiselt üle kolme protsendi aastas kasvav majandus on tubli tulemus, kuid mitte piisav, et mitte allapoole Euroopa Liidu keskmist tiksuma jääda, kirjutab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.
Andres Sutt. Foto: Martin Reisner

Alanud aasta väljavaated maailmamajanduses on vastandlikud. Viimaste kuude üleilmse hinnatõusu puhul on põhiküsimus: kas tegemist on ajutise või pikaajalise trendiga? Kas pandeemiaga kaasnenud tarneraskused ja tootmissisendite nappus leevenevad või mitte? Kui edukas on inimkond kliima soojenemise piiramisel?

Näeme ka üleilmastumise pöördtrendi jätkumist – nii Lääs kui Hiina vähendavad vastastikust strateegilist majanduslikku sõltuvust. Üleüldine julgeolekuolukord on viimaste kümnendite halvim ja COVID on endiselt meiega. Kõigele sellele vaatamata prognoositakse maailmamajandusele siiski positiivset aastat – OECD ootab selle aasta kasvuks 4,5%. Loodame, et nii läheb, sest maailmamajandus raamib ka Eesti väljavaateid.

Selge sõnum avatusest

Eesti majandus ületas mullu esimest korda 30 miljardi piiri. Majanduse kasv oli laiapõhjaline ja eksport tugev. IKT sektori jõudmine osakaalult kolmandaks-neljandaks majandussektoriks on samuti märgiline ning toetab ettevõtete digitaliseerimist ja innovatsiooni järgnevatel aastatel.

Kasvupiiranguks on saanud tööjõud ja tarneraskused, mitte poliitiline ebastabiilsus või ebausaldusväärne majanduspoliitika. Pilt ei ole siiski ühtmoodi ilus – COVIDi kriisist on veel taastumata turismi- ja külalislahkussektor, kus kodumaine tarbija ei ole suutnud asendada turistide ärakukkumist.

Majanduskasvu vedur oli oodatult erasektor, mis näitab meie ettevõtjate visadust. Ent seda toetas ka poliitiline otsus hoida ühiskond COVIDi levikust sõltuvalt võimalikult avatud tänu vaktsineerimistõenditele ning selge sõnum ärimaailmale: investeeringud ja talendid on Eestis teretulnud.

Eesti Panga prognoosi järgi kasvab majandus ka sellel ja järgneval kahel aastal keskmiselt üle 3 protsendi aastas. See on tubli tulemus, kuid mitte piisav, et saavutada aastaks 2035 tootlikkuse tase 110 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Selleks peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,5 protsendipunkti enam kui ELi majandus tervikuna. Vastasel juhul jääme tiksuma allpool Euroopa keskmist.

Innovatsiooniks valmis

Möödunud aasta lõpus tegid ülikoolid tänuväärse töö, kaardistades ühiselt valdkondlikud võimekused ja laborite taseme, et pakkuda rakendusuuringute teenust ettevõtjatele. Liites ülikoolide kompetentsidele juurde sellest aastast EASi ja KredExi pinnalt alustava uue organisatsiooni rakendusuuringute programmi, astume olulise sammu ettevõtluse ja teaduse lähendamisel. Just seda on vaja majanduse innovatsioonimahukuse tõstmiseks.

Olen optimistlik, et sel aastal täieneb märgatavalt nende ettevõtete nimekiri, kes on liitunud Eesti Tööandjate Keskliidu 2% klubiga ehk investeerivad aastas vähemalt 2% käibest või miljon eurot teadus-arendustegevusse.

Rohepööre on võimalus

Rohepööre on laiem kui energeetika ja oma süsinikujalajälje mõõtmine puudutab igat eksportivat ettevõtet pigem varem kui hiljem, sest selle kohta küsivad lepingupartnerid. Järjest enam küsib ettevõtte keskkonnamõju kohta ka teadlik uue põlvkonna tarbija. Need muutused ei juhtu üleöö, kuid protsess on pöördumatult alanud, mõjutades järgneva 5–10 aasta jooksul kasvavalt ettevõtete konkurentsivõimet.

Selle talve kõrged energiahinnad on oluliselt suurendanud huvi taastuvenergia investeeringute vastu nii ettevõtete kui eraisikute seas. Ka finantseerimistingimused pankades on soodsad – hoone energiatõhususe laenu marginaal jääb eraisikutele 2% kanti. Lähikuudel lisanduvad ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toetusmeetmed päikesepaneelide paigaldamiseks. Pudelikaelaks on aga saamas võrguettevõtete võimekus uusi liitumisi lubada.

Nii Eleringil kui Elektrilevil ja teistel võrguettevõtetel on reguleeritud äridena finantsvõimekus suurendada investeeringuid võrgu arendusse, et taastuvenergia tootmisvõimsusete rajamine ei oleks takistatud, ja seda võimekust tuleb nüüd kasutada. Eriti oluline on liikuda kiiresti edasi meretuuleparkide arendustega. See suurendab ka meie varustuskindlust.

Eesti on talentide kasvulava

Arendame oma tugevusi, et olla ettevõtetele maailma parim kodu. Eesti iduettevõtete ökosüsteem on loonud seni seitse ükssarvikut ehk ettevõtet, mille väärtus enne börsile viimist ületab miljardi. Asutajad on seadnud eesmärgiks suurendada sektori mahtu 10 aastaga 10 korda. Mina olen seadnud eesmärgiks, et meil on 25 ükssarvikut aastaks 2025.

Miks on see oluline? Idusektor on kasvatanud kõige kiiremini Eesti rahvuslikku kapitali ja andnud tõuke paljude uute globaalse haardega ettevõtete sünniks. Kapitalil on rahvus, sest otsused, toote- ja teenuse innovatsioon sünnivad seal, kus on ettevõtte omanikud.

COVID on muutnud paradigmat ja üha enam viiakse kiirelt kasvavate ettevõtete arenduskeskused ja peakontorid sinna, kus on talendid. Talentidele on omakorda oluline elukeskkonna kvaliteet ja turvalisus. Seda me suudame Eestis väga hästi pakkuda. Paljudes riikides on see mõeldamatu, et võid algklassilapsed hommikul omapäi kooli saata. Siin on ka võimalus turundada Eestit ja Soomet ühiselt kui FinEstBay piirkonda.

Eestit on juba märgatud ning siin on kohal mitu globaalset ettevõtet, nagu näiteks Microsoft, Volkswagen, ABB, Ericsson. On globaalseid nimesid, kes kaaluvad eri koostöövormide loomist siinse kasvuettevõtete ökosüsteemiga. Minu eesmärk on luua sellistele ettevõtetele Eestis rohkem võimalusi.

Olles sihikindlad ja edukad kõigil kolmel rindel, on pikaajaline siht tõusta Euroopa keskmisest kõrgemaks meile jõukohane.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt esineb 21.-22. aprillil ettekandega Pärnu Finantskonverentsil 2022.

Jaga lugu
Finantsuudised.ee toetajad:
Marge AasalaidFinantsuudised.ee juhtTel: 52 80 443
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 667 0077