Eesti kasvu kolm hooba

Alanud aasta väljavaated maailmamajanduses on vastandlikud. Viimaste kuude üleilmse hinnatõusu puhul on põhiküsimus: kas tegemist on ajutise või pikaajalise trendiga? Kas pandeemiaga kaasnenud tarneraskused ja tootmissisendite nappus leevenevad või mitte? Kui edukas on inimkond kliima soojenemise piiramisel?

Näeme ka üleilmastumise pöördtrendi jätkumist – nii Lääs kui Hiina vähendavad vastastikust strateegilist majanduslikku sõltuvust. Üleüldine julgeolekuolukord on viimaste kümnendite halvim ja COVID on endiselt meiega. Kõigele sellele vaatamata prognoositakse maailmamajandusele siiski positiivset aastat – OECD ootab selle aasta kasvuks 4,5%. Loodame, et nii läheb, sest maailmamajandus raamib ka Eesti väljavaateid.

Rohepööre on laiem kui energeetika ja oma süsinikujalajälje mõõtmine puudutab igat eksportivat ettevõtet pigem varem kui hiljem, sest selle kohta küsivad lepingupartnerid. Järjest enam küsib ettevõtte keskkonnamõju kohta ka teadlik uue põlvkonna tarbija. Need muutused ei juhtu üleöö, kuid protsess on pöördumatult alanud, mõjutades järgneva 5–10 aasta jooksul kasvavalt ettevõtete konkurentsivõimet.

Selle talve kõrged energiahinnad on oluliselt suurendanud huvi taastuvenergia investeeringute vastu nii ettevõtete kui eraisikute seas. Ka finantseerimistingimused pankades on soodsad – hoone energiatõhususe laenu marginaal jääb eraisikutele 2% kanti. Lähikuudel lisanduvad ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi toetusmeetmed päikesepaneelide paigaldamiseks. Pudelikaelaks on aga saamas võrguettevõtete võimekus uusi liitumisi lubada.

Nii Eleringil kui Elektrilevil ja teistel võrguettevõtetel on reguleeritud äridena finantsvõimekus suurendada investeeringuid võrgu arendusse, et taastuvenergia tootmisvõimsusete rajamine ei oleks takistatud, ja seda võimekust tuleb nüüd kasutada. Eriti oluline on liikuda kiiresti edasi meretuuleparkide arendustega. See suurendab ka meie varustuskindlust.

Arendame oma tugevusi, et olla ettevõtetele maailma parim kodu. Eesti iduettevõtete ökosüsteem on loonud seni seitse ükssarvikut ehk ettevõtet, mille väärtus enne börsile viimist ületab miljardi. Asutajad on seadnud eesmärgiks suurendada sektori mahtu 10 aastaga 10 korda. Mina olen seadnud eesmärgiks, et meil on 25 ükssarvikut aastaks 2025.

Miks on see oluline? Idusektor on kasvatanud kõige kiiremini Eesti rahvuslikku kapitali ja andnud tõuke paljude uute globaalse haardega ettevõtete sünniks. Kapitalil on rahvus, sest otsused, toote- ja teenuse innovatsioon sünnivad seal, kus on ettevõtte omanikud.

COVID on muutnud paradigmat ja üha enam viiakse kiirelt kasvavate ettevõtete arenduskeskused ja peakontorid sinna, kus on talendid. Talentidele on omakorda oluline elukeskkonna kvaliteet ja turvalisus. Seda me suudame Eestis väga hästi pakkuda. Paljudes riikides on see mõeldamatu, et võid algklassilapsed hommikul omapäi kooli saata. Siin on ka võimalus turundada Eestit ja Soomet ühiselt kui FinEstBay piirkonda.

Eestit on juba märgatud ning siin on kohal mitu globaalset ettevõtet, nagu näiteks Microsoft, Volkswagen, ABB, Ericsson. On globaalseid nimesid, kes kaaluvad eri koostöövormide loomist siinse kasvuettevõtete ökosüsteemiga. Minu eesmärk on luua sellistele ettevõtetele Eestis rohkem võimalusi.

Olles sihikindlad ja edukad kõigil kolmel rindel, on pikaajaline siht tõusta Euroopa keskmisest kõrgemaks meile jõukohane.