Maailmamajandus on kõrvuni võlgades. „Sellise rekordilise võla ajal on raske mitte olla pessimistlik meie tulevase majandusliku, finantsilise, sotsiaalse ja poliitilise stabiilsuse suhtes,“ nendib 24. Genfi maailmamajanduse raport. „Võlg ja laenud on tihedalt seotud finantskriiside, äritsükli ja haruldaste negatiivsete sündmuste tõenäosusega. Suure finantsvõimendusega kaasneb olemuslikult ka rahaline haavatavus.“

- Majandusajakirjanik Villu Zirnask
Raportis pealkirjaga „Võlg: tormi silm“, mille autorite seas on ka OECD peaökonomist, ei kuuluta (finants)maailmale siiski kindlat hävingut: „Nii murettekitavalt kui eelnev ka ei kõlaks, on vaja sügavamat arusaamist põhjustest, mis meid siia tõid. Mehaaniliselt võttes on võlabuum brutosäästude suurenemise ja viimastel aastakümnetel mitmekordistunud finantsrikkuse teine külg. Kui vaatame bilansi varade poolt, näeme, et võrreldes sissetulekuga ei ole leibkonnad eales olnud jõukamad. Krediidi ülepakkumist põhjustavad suundumused jätkuvad tõenäoliselt veel pikka aega.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.