Alates 1. augustist uuenes senine riiklik õppelaenude väljastamise kord ning suurimaks muudatuseks on üleminek fikseeritud intressimääralt kuue kuu euriboriga seotud intressile. Huvi õppelaenu võtmise vastu on Eestis aasta-aastalt oluliselt vähenenud ning SEB tänavu sügisest enam uusi õppelaene ei väljasta, teatab pank.

- SEB näeb huvi vähenemist õppelaenude vastu.
- Foto: Andras Kralla
„Õppelaenu vajadus on püsivalt vähenenud ning seitsme aasta jooksul on Eestis õppelaenu võtjate arv aastas langenud 4000 õppurilt alla 1300-le ehk viimastel andmetel võttis õppelaenu vaid 3% neist, kes vastavad laenu väljastamise tingimustele. Põhjuseid selleks on mitu – õpilaste arvu vähenemine ja parem finantskirjaoskuse tase ehk õpingute kulud kaetakse pigem vanematelt saadud toetuste või enda teenistusega. Näiteks 2019. aastal töötas õpingute kõrvalt 68% üliõpilastest. Kindlasti mõjutavad õppelaenude nõudlust ka laiad tasuta eestikeelse õppe võimalused ning õppetoetuste ja stipendiumite süsteem,“ kommenteeris SEB eraklientide segmendijuht Triin Raudsepp.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Raamatupidaja ülesanded võivad ulatuda lihtsast andmesisestamisest kuni finantsjuhi pädevuseni, samuti kõigub rnende palgavahemik viiesajast eurost kuni mitme tuhandeni, tõdes raamatupidamisfirma Numeri OÜ teenuste juht Allan Kaunis. Ometi on kordades olulisem see, milline on raamatupidaja pädevus.