Kaitseministeerium kuulutas välja kaitsetööstuse 2024. aasta arendusprojektide konkursi, mille eelarve on tänavu aegade suurim – 700 000 eurot.
Tänavu oodatakse konkursile elektroonilise sõjapidamise segamise tingimustes töötavad ründedroone ja õhuründemoona (maal ja merel) tegevusraadiusega vähemalt 50 kilomeetrit ning neid imiteerivaid peibutusdroone, tsiviil- ja militaardroonide tõrjeseadmeid 1- kuni 5-kilomeetrise tegevusraadiusega, sh net-gun lahendusi, täppissütikud standardsele 155mm laskemoonale, sõjalisi otsustusprotsesse kiirendavad tehisintellektipõhised analüüsi- ja andmehalduslahendid, avaandmetel põhinevaid tarkvaralahendusi materjalide, tehnika ja masinapargi (nt sõidukid ja laevad) tehniliste süsteemide seisukorra monitoorimiseks ning hooldustööde planeerimiseks ja haldamiseks, miinide tuvastamise ja demineerimislahendusi ning kuluefektiivseid pettesüsteeme (CV90, HIMARS, uued soomukid). Esitada võib ka muid kaitsevaldkonna rakendusi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.