Kuigi aprill polnud krüptovaluutadele soodne ja turu koguväärtus langes 11%, toimus sektoris mitmeid olulisi sündmusi, millel võib olla krüptorahale positiivne pikaajaline mõju.
Muuhulgas kiideti Hong Kongis heaks kuue Bitcoini ja Ethereumi ETF-i kauplemine ning stabiilsete müntide pakkumise kasv näitab krüptoturule jätkuvat kapitali sissevoolu.
Geopoliitilised pinged ja majandusliku autonoomia püüdlused sunnivad Venemaad, Hiinat, Euroopa Liitu ja teisi kiiresti looma uusi valuuta- ja finantssüsteeme. Need arengud tekitavad loomulikult küsimusi USA dollari keskse rolli kohta globaalses kaubanduses ja rahanduses.
Möödunud aasta novembris algas Euroopa Liidus kaheaastane digieuro ettevalmistusetapp, mille käigus töötatakse välja projekti reeglistik ning valitakse digitaalse euro platvormi ja taristut arendavad potentsiaalsed teenusepakkujad. Ka Eesti valitsus on sellele põhimõttelise heakskiidu andnud. Nende kahe aasta jooksul soovitakse suhelda üldsuse ja kõigi sidusrühmadega.
Eestlaste liikuvus on viimaste aastakümnetega märgatavalt kasvanud – töö-, õppimis- ja elukohamuutused üle riigipiiride on muutunud tavapäraseks. Kuid mis juhtub siis, kui inimene on elanud mitmes riigis ja jätnud vara laiali üle maailma? Kuidas toimub pärimine, kui ühed pärijad elavad Eestis, teised Soomes ja kolmandad on jäljetult kadunud?