Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt väheneb Eesti reaalne SKP 2024. aastal ühe protsendi võrra, kuna languses on nii eratarbimine, investeeringud kui ka eksport.
2025. aastal peaks reaalne SKP taas kasvule pöörduma (+1,1%), tingituna tarbimise ja investeeringute tagasihoidlikust taastumisest ning suuremast välisnõudlusest, millele aitab kaasa peamiste kaubanduspartnerite suurem majanduskasv.
Kuna 2026. aastal on oodata sisenõudluse taastumist, peaks reaalne SKP siis kasvama 2,6%.
Inflatsioon on Eestis endiselt kõrge ning eeldatavasti jääb see 2024. aastal keskmiselt 3,6% juurde ja püsib sellisena ka 2025. aastal, kuna kavandatavate maksutõusudega kaasneb hinnakasv. Prognoosi kohaselt peaks inflatsioon 2026. aastal vähenema 2,4%-le.
Valitsemissektori eelarvepuudujäägiks prognoositakse 3,0% SKPst, mistõttu suureneb ka valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis peaks 2026. aastal jõudma 25,4%-ni.
Järkärguline taastumine keerukas keskkonnas
ELi majandus tervikuna on pärast pikemat seisakuperioodi naasmas tagasihoidliku majanduskasvu juurde ning inflatsiooni aeglustumine jätkub. Komisjoni sügisprognoosi järgi kasvab SKP 2024. aastal ELis 0,9% ja euroalal 0,8%. Prognoosi kohaselt jätkub majanduskasvu kiirenemine ka 2025. ja 2026. aastal ning see jõuab ELis tervikuna vastavalt 1,3% ja 1,8%-ni ning euroalal 1,3% ja 1,6%-ni.
Inflatsiooni aeglustumine jätkub
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maailmamajandus areneb jätkuvalt ebaühtlaselt. USA valimiste tulemusel ootavad maailmakaubandust ees suuremad väljakutsed ning geopoliitiline ebakindlus kasvab. Eesti majandus on majanduslangusest tasapisi väljumas, ütlevad Swedbanki ökonomistid Tõnu Mertsina, Liis Elmik ja Marianna Rõbinskaja panga värskes majandusprognoosis.
Citadele panga ökonomistid ennustavad järgmiseks aastaks Eestile ja Leedule majanduskasvu 2,8 protsenti, Lätile 2,7 protsenti. Kasvu veavad intressimäärade langetamised, tugevam majandustegevus ELis ning kasvav sisenõudlus ja investeeringud. Eelduslikult jätkub kõigis Balti riikides palgakasv inflatsiooni edestamist, aidates sellega kaasa sisenõudluse tugevnemisele.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.