Viis esimest majandustarkvara on automaatse aastaaruande loomiseks põhimõtteliselt valmis

2024. aasta lõpp tõi andmete ja aruannete valdkonda kaks pommuudist. Esiteks, valitsus lubas, et riik vähendab omalt poolt ettevõtete aruandluskoormust kuni 90%, juurutades automaatse andmevahetuse. Teiseks, rahandusministeerium survestab riiki muutma alates 2027. aastast e-arved kohustuslikuks ja kaotama käibemaksu deklareerimisel arvete 1000-eurose piirmäära.

Eelmisel nädalal andis valitsus 22 riigiasutusele ülesande seada IT-arendustes esikohale valmisolek automaatseks andmevahetuseks. See võimaldab ettevõtetel vähendada aruandluskoormust tänasega võrreldes kuni 90 protsenti.

Millal saabub aeg, kui ettevõtte saab majandusaasta aruande koos kõigi lisadega luua ja edastada e-äriregistrile oma majandustarkvarast ühe klikiga, ilma aruande koostamiseks eraldi tegevusi tegemata?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutas äsja, et valmis sai Strateegia Akadeemia uus saade, kus räägitakse reaalajamajandusest, mis „aitab säästa tühja töö tegemisest“. Ja väidetakse, et esmatähtis pole aruannete hulga vähendamine, vaid aruannete täitmiseks kuluva aja kokkuhoid.

Paljude ettevõtete jaoks ei ole suurim väljakutse mitte müügi kasvatamine, vaid see, kuidas müük ja rahavood päriselt omavahel tööle panna. Käive võib ju kasvada, tellimusi jaguda, ent kontol valitseb siiski pidev pingeseis. Just siit saavad alguse otsused, mis määravad, kas kasv viib ettevõtte järgmisele tasemele või hoopis raskustesse. Milliseid samme saab juht astuda nüüd ja kohe, et müük ei töötaks ettevõtte enda vastu?