2024. aasta lõpp tõi andmete ja aruannete valdkonda kaks pommuudist. Esiteks, valitsus lubas, et riik vähendab omalt poolt ettevõtete aruandluskoormust kuni 90%, juurutades automaatse andmevahetuse. Teiseks, rahandusministeerium survestab riiki muutma alates 2027. aastast e-arved kohustuslikuks ja kaotama käibemaksu deklareerimisel arvete 1000-eurose piirmäära.

- MKMi reaalajamajanduse valdkonna juht Sirli Heinsoo ja ettevõtja Taavi Kotka avavad andmete ja aruannete valdkonna tulevikku 11. aprillil Pärnu Finantskonverentsil
Kas see tähendab, et 2025.-2026. aastal saab liikumine ettevõtete ja riigi automaatse andmevahetuse poole sisse pidurdamatu hoo? Ja ka kõik Eesti ettevõtted astuvad ka andmehalduses uuele tasemele?
Ent e-arvete kohustuslikkusele on ettevõtjate seas alati olnud palju vastuseisu (ja vastuseisu on juba kuulda ka rahandusministeeriumi uuele initsiatiivile) – vastasel korral kasutaksid neid juba aastaid kõik.
Seda ja muidki õiguslikke, tehnoloogilisi ja psühholoogilisi tõkkeid arvestades on riigi reaalmajanduse projekt tagasihoidlikult öeldes ambitsioonikas projekt. Selle „sisuliseks eesmärgiks on viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuks taustal toimivateks tegevusteks, vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust“.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Peale selle, kas saavutatakse riigipoolne tehnoloogiline valmisolek, on veel küsimus, kas ettevõtted üldse soovivad enda ja riigi veelgi täielikumat-täiuslikumat ja automaatsemat andmevahetust kui e-arved maksuametisse.
10.-11. aprillil toimuval Pärnu Finantskonverentsil avavad andmete ja aruannete valdkonna tulevikku Sirli Heinsoo ja Taavi Kotka. MKMi reaalajamajanduse valdkonna juht Sirli Heinsoo on õige inimene aru andma, kui kaugel riik oma osa ära tegemisele on. Reaalajamajanduse imelistest võimalustest räägitakse juba aastaid – miks siis oleme automaatsel andmevahetusel põhinevast 90% väiksemast aruandluskoormusest ikka veel umbes sama kaugel kui projekti alguses ligi viis aastat tagasi?
Taavi Kotka toob lavale andme- ja IT-asjatundliku ettevõtja vaate, aga ühtlasi on ta inimene, kelle käsi oli mängus nii üle 1000-euroste arvete deklareerimise (2014. aastal) käima lükkamisel kui ka reaalajamajanduse projektiks eelduste loomisel. Aastatel 2013-2017 oli ta ju majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT-asekantsler. Kas ja miks tema kui ettevõtja ei pelga oma ettevõtete automaatset andmevahetust riigiga?
Hetkel kuum
Kaasatud raha investeeritakse kasvavatesse ettevõtetesse