2024. aasta lõpp tõi andmete ja aruannete valdkonda kaks pommuudist. Esiteks, valitsus lubas, et riik vähendab omalt poolt ettevõtete aruandluskoormust kuni 90%, juurutades automaatse andmevahetuse. Teiseks, rahandusministeerium survestab riiki muutma alates 2027. aastast e-arved kohustuslikuks ja kaotama käibemaksu deklareerimisel arvete 1000-eurose piirmäära.
- MKMi reaalajamajanduse valdkonna juht Sirli Heinsoo ja ettevõtja Taavi Kotka avavad andmete ja aruannete valdkonna tulevikku 11. aprillil Pärnu Finantskonverentsil
Kas see tähendab, et 2025.-2026. aastal saab liikumine ettevõtete ja riigi automaatse andmevahetuse poole sisse pidurdamatu hoo? Ja ka kõik Eesti ettevõtted astuvad ka andmehalduses uuele tasemele?
Ent e-arvete kohustuslikkusele on ettevõtjate seas alati olnud palju vastuseisu (ja vastuseisu on juba kuulda ka rahandusministeeriumi uuele initsiatiivile) – vastasel korral kasutaksid neid juba aastaid kõik.
Seda ja muidki õiguslikke, tehnoloogilisi ja psühholoogilisi tõkkeid arvestades on riigi reaalmajanduse projekt tagasihoidlikult öeldes ambitsioonikas projekt. Selle „sisuliseks eesmärgiks on viia ettevõtluskeskkonnas ja suhtluses riigiga ellu struktuurne muudatus, et ettevõtete haldamise ja majandamise tegevused muutuks taustal toimivateks tegevusteks, vähendades märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust“.
Peale selle, kas saavutatakse riigipoolne tehnoloogiline valmisolek, on veel küsimus, kas ettevõtted üldse soovivad enda ja riigi veelgi täielikumat-täiuslikumat ja automaatsemat andmevahetust kui e-arved maksuametisse.
10.-11. aprillil toimuval Pärnu Finantskonverentsil avavad andmete ja aruannete valdkonna tulevikku Sirli Heinsoo ja Taavi Kotka. MKMi reaalajamajanduse valdkonna juht Sirli Heinsoo on õige inimene aru andma, kui kaugel riik oma osa ära tegemisele on. Reaalajamajanduse imelistest võimalustest räägitakse juba aastaid – miks siis oleme automaatsel andmevahetusel põhinevast 90% väiksemast aruandluskoormusest ikka veel umbes sama kaugel kui projekti alguses ligi viis aastat tagasi?
Taavi Kotka toob lavale andme- ja IT-asjatundliku ettevõtja vaate, aga ühtlasi on ta inimene, kelle käsi oli mängus nii üle 1000-euroste arvete deklareerimise (2014. aastal) käima lükkamisel kui ka reaalajamajanduse projektiks eelduste loomisel. Aastatel 2013-2017 oli ta ju majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT-asekantsler. Kas ja miks tema kui ettevõtja ei pelga oma ettevõtete automaatset andmevahetust riigiga?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eelmisel nädalal andis valitsus 22 riigiasutusele ülesande seada IT-arendustes esikohale valmisolek automaatseks andmevahetuseks. See võimaldab ettevõtetel vähendada aruandluskoormust tänasega võrreldes kuni 90 protsenti.
Käibemaksukontrollidega tegelevate maksuaudiitorite keskmine määratud käibemaksusumma ühe auditi kohta 2024. aasta esimesel poolaastal oli 12 881 eurot, avaldatakse tehingute deklareerimise 1000-eurose piirmäära kaotamist ette nägeva seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses.
Finantsuudised.ee ja Raamatupidaja.ee lugejate seas läbi viidud veebiküsitlus näitas, et e-arvete kasutamise hoogustamise eesmärgil tuleva aasta 1. juulist jõustuvad seadusemuudatused võivad e-arvete pooldajatele valmistada pettumuse.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutas äsja, et valmis sai Strateegia Akadeemia uus saade, kus räägitakse reaalajamajandusest, mis „aitab säästa tühja töö tegemisest“. Ja väidetakse, et esmatähtis pole aruannete hulga vähendamine, vaid aruannete täitmiseks kuluva aja kokkuhoid.
Finantsjuhtide ja raamatupidajate töö on täis väljakutseid: palju tabeleid, rohkelt andmeid, vajadus täpsete ja õigeaegsete aruannete järele ning palju korduvaid ülesandeid, mis nõuavad tohutult aega. Power Platform pakub neile väljakutsetele lahendust, võimaldades automatiseerida igapäevaseid protsesse, standardiseerida aruandlust ja luua dünaamilisi aruandeid.