Käibemaksukontrollidega tegelevate maksuaudiitorite keskmine määratud käibemaksusumma ühe auditi kohta 2024. aasta esimesel poolaastal oli 12 881 eurot, avaldatakse tehingute deklareerimise 1000-eurose piirmäära kaotamist ette nägeva seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses.

- Rahandusminister Jürgen Ligi
- Foto: Liis Treimann
„Keskmine käibemaksuarvestuse rikkumistega seotud tööde arv ametniku kohta aastas on 28, seega keskmine ametnik määrab riigi tuludesse täiendavat käibemaksu 360 668 eurot (28x12 881),“ selgitab dokument. „Määratud käibemaksusummadest laekus riigi tuludesse 2023. aasta andmetel keskmiselt 89% s.o 321 000 eurot. Palgakulu ühe ametniku kohta koos maksudega on 35 000 eurot aastas. Seega ühe-eurone kulu maksuaudiitorile toob tulu riigi tuludesse 9,2 eurot.“
Rahandusministeeriumi spetsialistid ütlevad, et maksuaudiitorite arvu kasvatamine suurendaks küll maksude laekumist, kuid see meede ei aitaks kontrolle automatiseerida. Maksukohustuslaste halduskoormus ei väheneks; ei paraneks ka maksuauditi ressursi kasutamise tõhusus.
„Maksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-arve kohustuse kehtestamine vähendab oluliselt KMD INF-l arve andmete sisestusvigu, vähendab maksuaudiitorite töökoormust ja üldjuhul maksukohustuslaste halduskoormust,“ kirjeldatakse viisi, kuidas maksuauditite tõhusust saaks tõsta. „E-arvetel põhinev automaatkontroll võimaldaks maksuaudiitoritel rohkem keskenduda sisulisele tööle.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Käibemaksulaekumise parandamiseks esitas rahandusministeerium ettepanekud kaotada tehingute deklareerimisel 1000 euro piirmäär ja muuta e-arved kohustuslikuks. See parandaks ettevõtluskeskkonda ja vähendaks nii ettevõtjate kui maksuhalduri halduskoormust, teatas ministeerium.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.