Esimest korda Eestis viis deepfake’i seatud lõks suurfirmast sadu tuhandeid eurosid. KPMG: liigume nullusaldusmudeli poole

Kuigi eraisikute keskmised kahjud möödunud aastal vähenesid, on kurjategijate sihtmärkidena üha enam esile kerkinud ettevõtted. Suurimaks ohuks Eesti ettevõtetele on võltsarvete saatmine, mis on toonud kaasa olulisi rahalisi kaotusi. Keskmine kahjusumma ulatus 2024. aastal 38 500 euroni, mida on aasta varasemaga võrreldes ligi 15 000 euro võrra enam.

Riskianalüüs peaks vaikimisi kaasnema kõigi äriarendustega ning olema äririskide kaardistamise lahutamatu osa. See ei ole formaalne dokument, vaid juhtkonnale mõeldud tööriist, mis näitab ära IT ja infoturbega seotud kitsaskohad ettevõtte põhitegevustes. IT-riskianalüüsi tegemist ei pea tingimata vedama IT-juht, vaid IT-tiimi kaasates saab sellega kenasti hakkama ka riskijuht, protsessijuht või finantsjuht.

Pooled Eesti väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest kokku puutunud küberkuritegevusega, selgus hiljutisest Luminori uuringust. Enim üritatakse ettevõtteid kahjustada õngitsuskirjade, telefonikõnede ja SMS-idega. Kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuvat kahju tekitavad ka võltsarved.

Finantskelmid muutuvad oma petukirjade ja -kõnede tegemisel üha osavamaks ning inimestel tuleb järjest tähelepanelikumalt jälgida, kas saadud kiri on ikka päriselt tulnud pangalt või tuttavalt või on tegemist võltsinguga.

Soome on Eesti ettevõtjale üks loogilisemaid laienemissihte – geograafiliselt lähedal, majanduslikult arusaadav ja kultuuriliselt tuttav. Kuid see ei tähenda, et Soomes äritegevus oleks lihtne või kiiresti tasuv. Saates „Finantsuudised fookuses“ arutasid Soome turu plusse ja miinuseid kaks kogenud praktikut: Soome-Eesti Kaubanduskoja ja Finesta Balticu juhatuse liige Heikki Mäki ning Soomes tegutseva raamatupidamis- ja maksunõustamisettevõtte CH Konsultatsioonid juht Christer Haimi. Kahe peale kokku ulatuvad nende kogemused Eesti ja Soome vahel äri ajades pea neljakümne aastani.