Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Nõukogu otsustas kehtestada alates 23. aprillist 2025 hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,25%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,40% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,65%.

- Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde
- Foto: Felix Schmitt for ECB
„Inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt. Inflatsiooni areng on olnud jätkuvalt kooskõlas ekspertide ootustega. Nii koguinflatsiooni kui ka alusinflatsiooni näitajad on märtsis alanenud. Ka teenusehindade inflatsioon on viimastel kuudel märgatavalt aeglustunud,“ selgitas keskpank. Enamik alusinflatsiooni näitajaid lubab EKP nõukogu hinnangul arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult EKP nõukogu poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal. „Palgakasv on aeglustumas ja kasumid osaliselt leevendavad endiselt hoogsa palgakasvu mõju inflatsioonile.“
Euroala majandus on EKP hinnangul suutnud mõningal määral suurendada vastupanuvõimet üleilmsetele šokkidele, kuid süvenevate kaubanduspingete tõttu on kasvuväljavaade halvenenud. „Suurenenud ebakindlus vähendab tõenäoliselt kodumajapidamiste ja ettevõtete kindlustunnet ning turgude negatiivne ja volatiilne reaktsioon kaubanduspingetele avaldab ilmselt karmistavat mõju rahastamistingimustele. Need tegurid võivad veelgi pärssida majanduse väljavaadet euroalal.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Keskpanga tänane 0,25 protsendipunktine intressimäära kärbe peaks olema kindel ja see on ka turgude ootustes juba arvesse võetud. Euroala inflatsioon aeglustub ning kuigi majanduskasv on tasapisi paranenud, püsib see endiselt nõrgal tasemel. Eksporditellimused on küll möödunud aasta oktoobris saavutatud põhjast veidi kosunud, kuid jäävad siiski pikaajalisest keskmisest madalamaks.
Eesti ja Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks lihtsustada riigihangete reeglistikku, kuid lihtsusest on asi veel kaugel. Euroopa Liit toodab järjepanu juurde uusi regulatsioone, mis omavad mõju riigihangete läbiviimisele ja ka Eestis ei paista olevat raugenud soov regulatsioone muuta ja täiendada. Kui vanasti reguleeriti vaid seda, kuidas hankija peaks hankima, siis täna on ka see, mida hangitakse, aina enam EL poolt reguleeritud, räägib Kadri Matteus, Eesti tuntumaid advokaate riigihangete alal.