Pettuste vallas levivad raskesti tuvastatavad hübriidskeemid. Armupettus muutub raha “laenamiseks” ettevõtte kontolt jne…

Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed poole aasta jooksul petturitele ligi 7,6 miljonit eurot, millest enam kui 4,5 miljonit moodustasid telefonipettused. Ainuüksi juunikuu jooksul jäid inimesed telefonipettuste tõttu ilma enam kui 2 miljonist eurost.

Hiljutises Citadele küsitluses märkis vaid neli protsenti Eesti inimestest, et neil puudub vajalik info finantspettuste vältimiseks või et see info pole neile lihtsasti kättesaadav. Sellele vaatamata on kriminaalidel õnnestunud näiteks pangapettustega selle aasta esimese poolega inimestelt välja rääkida peaaegu sama suur summa raha, kui terve eelmise aasta peale kokku (vastavalt 7,6 ja 8,8 miljonit eurot).

Finantspettused on muutunud kuumaks teemaks kogu finantssektoris – alates pankadest ja ühisrahastusplatvormidest kuni krüptovaluutabörsideni. Emotsionaalselt laetud ja keerukate pettuste levikuga satub üha enam kasutajaid "tasuta" pakkumiste või kiire kasumi lubaduste lõksu.

Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.