Pettuste vallas levivad raskesti tuvastatavad hübriidskeemid. Armupettus muutub raha “laenamiseks” ettevõtte kontolt jne…
Tänavune aasta on ettevõtetele suunatud finantspettuste osas märkimisväärne. Pettuste kahjusummad aina suurenevad ja selle peamiseks põhjuseks on vaatamata uuenenud ennetussüsteemidele, mis märkimisväärse osa juhtumitest ära hoiavad, filigraansed skeemid, mida on raske tuvastada.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed poole aasta jooksul petturitele ligi 7,6 miljonit eurot, millest enam kui 4,5 miljonit moodustasid telefonipettused. Ainuüksi juunikuu jooksul jäid inimesed telefonipettuste tõttu ilma enam kui 2 miljonist eurost.
Hiljutises Citadele küsitluses märkis vaid neli protsenti Eesti inimestest, et neil puudub vajalik info finantspettuste vältimiseks või et see info pole neile lihtsasti kättesaadav. Sellele vaatamata on kriminaalidel õnnestunud näiteks pangapettustega selle aasta esimese poolega inimestelt välja rääkida peaaegu sama suur summa raha, kui terve eelmise aasta peale kokku (vastavalt 7,6 ja 8,8 miljonit eurot).
Finantspettused on muutunud kuumaks teemaks kogu finantssektoris – alates pankadest ja ühisrahastusplatvormidest kuni krüptovaluutabörsideni. Emotsionaalselt laetud ja keerukate pettuste levikuga satub üha enam kasutajaid "tasuta" pakkumiste või kiire kasumi lubaduste lõksu.
Fondiosakutesse saab investeerida kuni 30. septembrini
Investeeringute haldamise ettevõte Lords LB Asset Management käivitab oma ajaloo esimese fondiosakute avaliku pakkumise. 2.–30. septembrini saavad Leedu ja Eesti investorid investeerida alates 1 eurost uude fondi Baltic Core Property Fund, mis kujundab Läänemere piirkonna riikides rahavoogusid tootva tippklassi ärikinnisvara portfelli. Lätis on mittekutselistele investoritele minimaalne investeeringusumma 100 000 eurot.