Kulu- ja tõhususanalüüsid eeldavad üldiselt, et nõudlust iseloomustavad parameetrid on teada (või ei pöörata sellele tähelepanu). See on aga ebarealistlik ja toob kaasa soorituse tõhususe liiga madala hinnangu. Tarmo Puolokainen uuris Tartu ülikooli majandusteaduskonnas kaitstud doktoritöös „Riigiasutuse soorituse hindamine ebakindla nõudluse tingimustes Eesti, Soome ja Rootsi päästeteenuste näitel“, kuidas säärast probleemi lahendada.
„Teenuse osutaja otsustab esialgu, kuidas ressursid (päästjad, masinad) eri piirkondades jaotada, teadmata seejuures, kui palju päästesündmusi seal tegelikult toimub. Allüksused hoiavad teatud valmisoleku taset, et vajaduse korral päästesündmusele reageerida. Valmisoleku tagamine on aga kõige kulukam komponent eelarves, mistõttu on oluline, et ressursid oleks jaotatud nii, et ei tekiks liigseid kulusid, st minimeeritakse valmisoleku taset optimaalse mahu ja kvaliteediga päästeteenuse pakkumiseks,“ selgitab Puolokainen päästeteenuste osutajate dilemmat.
Seotud lood
Maksueelis ei tohi olla tehingu eesmärk
Kui analüüsis või kirjavahetuses on selgelt kirjas, et tehing tehti sellisel viisil just maksueelise saamiseks, võib see olla väga kaalukas tõend maksustamiseks, ütles maksu- ja tolliameti tulumaksuosakonna juht Madis Laas.